Täna on mul kuues päev Brüsselis ja ühtlasi esimene, mil hommikul ei esinenudki vihma ja/või udu. Praegugi päike ilusasti väljas. Sellest hoolimata tabas mind suur pettumus - ehkki olen ära ainult viis kuud, anti minu senine ministeeriumi-telefoninumber uuele töötajale. Mõelda, kui palju visiitkaarte raisku läheb. Parem oleks, et mu portfell naastes ikka tagasi antakse.
Tänane päev on ka selle poolest eriline, et kohale jõudis teine stažöör kabinetis, kelleks on välimuse järgi ca 28ne (aga CV järgi üle kolmekümnene) poolatar Katarzyna. Me istume ühes toas, üle laua. Tal on neli magistrikraadi (kaks Varssavist, kust eeldatavalt ka baka, kaks Yale'ist) ja äsja kaitstud doktoriväitekiri (samuti Yale'is). Karm naisterahvas, sõnaga, kuigi pildi peal on ju üsnagi meela näoga? Ja muidu ka väga kena, tõi mulle just kohvi näiteks ja oskas printeriga vajalikke trikke teha. Veidi imelik on isegi mõelda, et mina ligi kümme aastat nooremana ja kordi vähemharitumana olen strukturaalne stažöör (liikmesriigi riigiamenik), tema aga nn blue-book'i oma (tudeng ja/või neeger).
Kõige olulisem tänase juures on aga see, et lõpuks töötab ka uksekaart. Kolm päeva ei olnud sellest mingit kasu, eile funkas see ainult 0-korrusel, aga nüüd juba ka minu omal (12.). See oligi ainuke asi, mis venima jäi - eesti klaviatuuri sain esimese päeva õhtul ja internetis käimise salasõna (jah, siin on neid kaks - lihtsalt võrku logimiseks ja neti külastamiseks) teispäeva ennelõunal, mis olla Berlaymonti kohta hea tulemus.
Viimaks mobiilisidest - netisaitide järgi tundub, et nn rändlus (roaming) on pre-paid telefonikaardist ehk odavamgi, kuna SMS-id ja kõned maalt välja on kaks korda kallimad kui Elisa mehena suvalises Belgia võrgus istuda. Täitsa lõpp, mis riik. Ja suur röstsai maksab mingi 2,5 eurot (Eestis on sellest 50% suurem 1o-12 EEK). Ainult mozzarella on siin odavam, tundub.
Tänane päev on ka selle poolest eriline, et kohale jõudis teine stažöör kabinetis, kelleks on välimuse järgi ca 28ne (aga CV järgi üle kolmekümnene) poolatar Katarzyna. Me istume ühes toas, üle laua. Tal on neli magistrikraadi (kaks Varssavist, kust eeldatavalt ka baka, kaks Yale'ist) ja äsja kaitstud doktoriväitekiri (samuti Yale'is). Karm naisterahvas, sõnaga, kuigi pildi peal on ju üsnagi meela näoga? Ja muidu ka väga kena, tõi mulle just kohvi näiteks ja oskas printeriga vajalikke trikke teha. Veidi imelik on isegi mõelda, et mina ligi kümme aastat nooremana ja kordi vähemharitumana olen strukturaalne stažöör (liikmesriigi riigiamenik), tema aga nn blue-book'i oma (tudeng ja/või neeger).
Kõige olulisem tänase juures on aga see, et lõpuks töötab ka uksekaart. Kolm päeva ei olnud sellest mingit kasu, eile funkas see ainult 0-korrusel, aga nüüd juba ka minu omal (12.). See oligi ainuke asi, mis venima jäi - eesti klaviatuuri sain esimese päeva õhtul ja internetis käimise salasõna (jah, siin on neid kaks - lihtsalt võrku logimiseks ja neti külastamiseks) teispäeva ennelõunal, mis olla Berlaymonti kohta hea tulemus.
Viimaks mobiilisidest - netisaitide järgi tundub, et nn rändlus (roaming) on pre-paid telefonikaardist ehk odavamgi, kuna SMS-id ja kõned maalt välja on kaks korda kallimad kui Elisa mehena suvalises Belgia võrgus istuda. Täitsa lõpp, mis riik. Ja suur röstsai maksab mingi 2,5 eurot (Eestis on sellest 50% suurem 1o-12 EEK). Ainult mozzarella on siin odavam, tundub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar