the dancing queens 1:5 as coma

Lõpuks tuli ära. Eileõhtune matš oli segu kaunitest kombinatsioonidest ning jõulisest kaitsetööst. Samas tuleb tunnistada, et vastased olid ka Lasnamäe Ajaxi või Tallinna Dünamo masti meeskond, kui viimaste aastate Eesti Meistriliiga mallides mõelda.

Sellest hoolimata oli tuju pärast mängu hea ja sestap läksime võtsime VUB lähedal ühes urkas mõned õlled. Urgas oli huvitav - kesklinna baaridest tunduvalt odavam, sisaldas neist ka tunduvalt erinevat klientuuri ning leti kõrval seinal paiknes järgmine käsitsi kirjutatud silt (vabatõlge eesti keelde): "Maja võlgu ei anna. Täname mõistva suhtumise eest". Kui küsisime "suurt" (0,5 liitrit) valget ehk Hoegaardenit, tõi tädi lauda Duveli klaasides (jätab Hoegaardeni väiksest klaasist klaasist suurema mulje tõesti) 0,25 liitrised valged ehk Hoegaardenid.

Ahjaa - ilmselgelt on mu nutt ja hala vilja kandnud, kuna täna on päike väljas. Aga ma vingun edasi, sest päikese saabumisega on õhtemperatuur mitu kraadi langenud ja väljas on külm.

1:5 ehk teine värav käes

Aga punkte ikka null. Ohjah.

Positiivsema poole pealt tunnen vajadust kirjeldada seda, kuidas eileõhtuses Brügge-Brüssel rongis (käisime Mardiga Terjel külas) kahele umbkeelsele lõunaeurooplasele (Portugalist, tundus) Gare Centrali paiknemist seletada üritasin. Nimelt päris umbes 35aastane naisterahvas pärast kakskeelset teadustamist vagunisaatja poolt ning selle järgnenud pikemat ja erutatud arutelu oma meessoost kaaslasega minult prantsuse-portugali segakeeles, et kas Gare Central on "Midi või hoopis Zuid". Vastasin prantsuse keeles et ei kumbki, vaid et Gare Central on antud rongi kolmest Brüsseli-peatusest keskmine ja et nüüd kõigepealt tuleb Midi ja seal ei pea nad veel maha minema, kui Centrali tahavad. Tädi ei saanud midagi aru. Küsisin, et kas ta inglise keelt räägib. Tädi tegi žesti, millest võisin välja lugeda, et "veidi". Kordasin sama inglise keeles. Ikka oli ta ilme täiesti juhm. Võtsin siis kehakeele appi, tõstes oma parema käe kolm sõrme püsti (käeseljaga tema poole) ja kordasin inglise keeles, et Brüsselis on kolm peatust. Sellest sai ta aru ja küsis emakeeles, et kas Central on esimene. Ütlesin, et ei, et keskmine. Kui ta näost ikka selgus puudus, kordasin seda uuesti ja lasin kolmest üleval olnud näpust kaks äärmist alla. Uskuge, niivõrd rõõmsat ja rahuolevat ilmet pole endale otse näkku suunatud keskmise sõrme peale veel mitte keegi nähtavale toonud.

tagasi mudas

Ma kõlan tõesti nagu debiilik, kes mitukümmend korda järjest näiteks Whitney Houstoni omaaegset filmihitti või ka mõnda eriti ilusa mehe Mika lugu laseb - ning seda eriti kõvasti - aga ma pean sellest hoolimata mainima, et Brüsseli kõige vastikum omadus on siinne kliima. See on rõve. See on vihmane. See ei sisalda endas peaaegu üldse päikest. Sügisene-talvine Eesti on siinse kõrval nagu mõni popp ja odav Egiptuse kuurort. Ja siis mõeldakse, et miks belglased omadega just seal paiknevad, kus nad hetkel paiknevad. Tegelikult tahaksin teada, et miks väljendid nagu "udune Albion" on ammu klišeedeks muutnud ja miks kõik teavad, et "Inglismaal sajab pidevalt", kuigi tegelikult ei saa britid Belgiale selles osas üldse vastu.

Igatahes, kõigist kliimaprobleemidest hoolimata läheb AS Coma oma tänases kuuendas (kokku 12) matšis oma esimese punkti ja teise värava järele. Et kaheksa parema meeskonna (kokku on neid 13) hulka ja seega play-off turniirile pääseda, on meil järelejäänud mängudest vaja umbes viite võitu. Mina olen jälle vigastatud, aga lähen pingile istuma sellegipoolest, muuhulgas seetõttu Fulham-Arsenal teist poolaega mitte nähes. Ent lootused on suured, kuna meiega on tugevdusena liitunud sakslane Jörg Hamburgist, kellel on vist juuras doktorikraad või midagi.

head uut aastat endiselt

Kohane on alustada tõdemusega, et täpselt aasta tagasi ilmutatud postituses 2007 viieks esimeseks kuuks kirja pandud "to-do-list" õnnestus täita kolmandiku ulatuses (magistrieksam, ja seegi õnnestus sooritada alles juunis). Ja ega rohkem sellest rääkida ei tahagi.

Homme käin üle nelja kuu korraks Tartus ära. Nädalavahetusel võib-olla Pärnus. Esmaspäeval sõidan jälle Belgiasse, tõustes enne kella nelja hommikul. Ühistransport on tore.