Laupäeval põikasin Anderlechtis asuvast IKEA-st naastes (ostsin kruuse, panni, neid plastmassanumaid, milles on mugav külmkapis vorsti-juustu säilitada ja siis veel ka Swedish Shopist vaarika-mustika moosi, jõuluõlut ja kaneelisaiakesi) läbi üsna Eesti esinduse lähedal asuvast poola poest (foto lisatud). Neetud röövlid! Pakk pelmeene maksab poes kolm eurot, saate aru?! TMV!! Aga nende hapukoor on vähemalt prantsuse omast parem ja juba üsna meie oma moodi.
Poes oli mul müüjannaga huvitavalt kulgenud vestlus. Esiteks, kui ma jääkapist pelmeene õngitsesin, pöördus ta minu poole milleski, mis, järeldades võluva Katarzyna tihedadest telefonikõnedest, oli puhas poola keel. Ma siis tuletasin meelde poolakate, tuleb tõdeda, meiesarnast russofoobiat ja vastasin vene keeles. Seepeale ta põrnitses mind veidi ja läks üle prantsuse keelele, mis, tuleb taaskord tõdeda, oli ikka väga vilets, isegi minu tasemest lähtudes. Kui ma rahakotist raha otsisin, passis ta veel pingsalt ka mu ühingu sõrmust. Huvitav oleks kohe teada, mis järeldusele ta selle kohta ka tuli.
Mõned päevad varem ostsin läti sprotte, mida müüb laialtlevinud toidukaupade keti Delhaize minu kodu lähedal asuv kauplus, jällegi ülikalli hinnaga - ca 2.50 konserv.
Ja muide, see, kes eile hommikul maja mõlemad liftid ja 0-korruse koridori pesupulbriga ära kattis, polnud mina.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar