neljapäev, detsember 18, 2008

neljapäev

Käisin täna esimest korda pärast 25. septembrit sõidutunnis. Olles vahepeal õpetajat vahetanud. Lukašenka režiimi kiitva ENSV-lase asemel õpetab mind nüüd vahpeal üle aasta minuga tööl tuba jaganud kolleegile 90% sarnanev meeldiv meesterahvas. Kes aeg-ajalt Lukašenka režiimi kiitva ENSV-lase pihta kergeid torkeid kuuldavale toob. Mis on meeldiv. Lisaks ta peaaegu et kiitis mind. Mis on veelgi meeldivam.

Tänase päeva emotsionaalseks kõrghetkeks oli ent kahtlemata juristide ja keeletoimetajatega kahe kokku umbes kuute lauset sisaldava tekstilõigu üle vaidlemine. Tundus juba, et jään peale, kuid pidin end lõpuks siiski ühe teada-tuntud vanasõnaga trööstima.