kõige-kõigemad 2004 (täiendatud/parandatud)

Album: Morrissey - "You Are The Quarry"
Ametnik: Veiko
Avastus: Orkut
Film: "Bridget Jones: The Edge Of Reason"
Imelikeim naine: Päikese-Tiina
Kahetsus: et jälle välja ei töötanud
Kuu: august
Loetud raamat: Nick Hornby - "Elu edetabelid"
Lugu: Manics - "A Song For Departure"
Masendavaim bänd: Coldplay
Meeskond: Arsenal
Popstaar: Robbie Williams
Seksikaim mees: Elu; ranner-ap: Mike
Sitapea: Finkl
Sõna: proaktiivsus
Väljend: 'kollane köök'

õpid, kuni elad

Eile õppisin ma järgmist:

1) Kui kedagi maha jätad, siis tee kindlaks, et ta aru ikka saab sellest.

2) Üleskorjamisrida "ma tean küll, et sul ei ole poiss-sõpra ja et sa tahad mind" ei tööta just väga hästi.

3) Lavaliikumine on oluline.

4) Paavo on seksim kui mina.

Need asjad selged, saab eluga edasi minnes jälle kord veidi parem ning proaktiivsem inimhing olla.

faded films and loving books

"Everything will now come your way," teatab Orkut mulle rubriigi 'Today's fortune' all ja kuna on ikkagi jõuluaeg (mis värk on selle kolmanda pühaga üldse?) ja, nagu näiteks maailma kõige nunnumas filmis "Love, Actually" (laupäeval kell 22:10 ETV-st, vaatasin, teist korda elus, kaine peaga esmakordselt, nii mõnigi asi sai selgemaks, filmi koha pealt siis) mitu korda rõhutatakse, et millal siis üldse, kui mitte nüüd, eks, siis ma ehk võtangi teadmiseks selle ja hakkan uskuma/lootma/ootama, et Orkut ei valetagi mitte. Sest miks ta, olles selline internetisaidi kohta suhteliselt suur osa minu ja sinu ja tema ja veel paljude teiste elust, peakski. Ei peaks ikka küll, raisk.

Et Arsenal täna võitis, siis olekski peaaegu ap änd ranning see steitment, aga kuna sama tegid ka Chelsea, Everton ja Man Utd, siis, nahuj, ta päris ongi. Igatahes, nagu härra Suursaadik mulle Henry ja Piresi väravate vahel seletas, on Eesti riigi seis välisvõla koha pealt superhea, omavalitsuste oma üldiselt okei ja erasektori oma kapiaalselt perses. Viimase kohta lisati selgituseks, et näiteks Hansapank võtab näiteks Saksamaalt laenu selleks, et saaks inimestele kodu ostmiseks raha anda ja siis see laen, ehkki kaudselt, on nende inimeste kaelas ka, ehkki pigem siiski Hansapanga ehk siis erasektori oma ja et kuna seda on palju, siis ta ongi suht perses või nii. Ega ma mingi majandustudeng pole, kahjuks. Välisvõlg tuli, muide, jutuks seepärast, et enne rääkisime kuberner Arniest ja sellest, kuidas mees California võlakoormat üllatavalt hästi mänedzheerivat.

Mhmh. Ja lugege siis Plagiaati ka, altpoolt teine link. Babs, kes muide evib paremuselt teist naeratust mu tutvusringkonna hulgas, eriti ei kirjuta küll veel seni, aga Kiku see-eest paneb, noh, võimsalt, nagu algajale ikka kombeks (giv or teik dö odd grämmär misteik).

in my country there is problem

In my country there is problem
And that problem is transport
It take very very long
Because Kazakhstan is big

Throw transport down the well
So my country can be free
We must make travel easy
Then we’ll have a big party

In my country there is problem
And that problem is the Jew
They take everybody's money
And they never give it back

Throw the jew down the well
So my country can be free
You must grab him by his horns
Then we have a big party

If you see the Jew coming
You must be careful of his teeth
You must grab him by his money
And I tell you what to do

Throw the jew down the well
So my country can be free
You must grab him by his horns
Then we have a big party

Throw the jew down the well
So my country can be free
You must grab him by his horns
Then we have a big party

Päris sitt (tm).

timeline

Laupäev. Nii mõttetu, et mitte midagi ei mäleta sellest, ausalt ka. Blänk.

Pühapäev. Ärkame kell 13, edasi teeme täiesti nullist koolitööd. Tähtaeg on meiliga edastamiseks 00:00, ma biitin seda tervelt üheksa minutiga. Mis on meeldiv. Ebameeldiva teguri rolli täidab samas tõik, et et Portsmouth 0:1 Arsenal jääb laivis vaatamata. Scheisse. Hiljem hakkame Beritiga järgmise armuromaani tegevustikku (rootslanna Maria, eestlane Tauno, soomlane Tommi sumedal suveööl Läänemerel liugleval reisilaeval) paika panema. Taustamuusikaks on Coldplay (nt "Yellow", "In My Place", "Clocks", "Trouble"), aga ka Manics, samuti Robbie.

Esmaspäev. Pikalt mõttetu, väike shopping-tuur. Õhtul näeb Liisat üle mitme kuu. Tore on. Iti väidab, et ma olen halb inimene. Nõustun. Veel hiljem selgub, et tugeva meeleliigutuse korral hakkab vesi pigem mu vasakust silmast jooksma. Veelgi hiljem näen pealt kurbuse sündi. Scheissem. Hellas Hundis mängib Coldplay (nt "Yellow", "In My Place", "Clocks", "Trouble").

Teisipäev. Tarmoga Helsinki sõit jääb ära, kuna ma ei suuda pärast tugevat joomist ärgata. Ilge jama. Muidu mõttetu päev jälle. Taustamuusikaks Manics, Robbie, Stevie Wonder.

Kolmapäev. Bussitan hommikul Tartusse kõrvaarsti juurde. Doktor Fjodorova tegevuse tulemusena selgub, et (kasahhi? juurtega) Aija L. ikka kohe kindlasti on Eesti kõige lollim perearst, mis sest, et armas. Pasta con carne on Tavernas veidi muutunud. Ühingus on Antti kodus valmistatud hõõgveiniga. Õues on külm. Varsti hakkab Mike'i juures jõulupidu. Tule ka, maeivõi. Taustamuusikaks on Pärnas Robbie. Ja venekeelne AK.

kuidas faili saata msn-is

[15:50:26] veiko: nooh nüüd vabshe seisab
[15:50:31] veiko: sul :P
[15:50:53] märt: ei, mul küll ei seisa :P
[15:52:00] veiko: päris sitt siis :P
[15:52:28] märt: sa ettegi ei kujuta :'(
[15:54:30] veiko: :P
[16:09:25] märt: a nüüd jälle seisis korraks :P
[16:12:03] veiko: :D
[16:15:57] märt: gleich ist fertig, jeeee
[16:16:16] veiko: schneller, schneller
[16:16:24] märt: mach schnell!
[16:16:58] Transfer of "10 Kids.wma" is complete.

ehk see lõpeb nüüd

"Otsapisikene," ütles Reaalsus vahetult enne seda, kui ta Katile vastu pead lajatas. Aga Kati, vaesekene, oli ikka nii kompliitli persses omadega, et ka mainitud laks mitte midagi ei mõjutanud, ei suutnud sittagi selgeks teha. Tõsi ta ju on, et mitu kuud võõras keskkonnas just hästi ei pruugi mõjuda, eriti sisemiselt nii umbes 13aastaste tütarlaste mõistuse tervisele, liiati veel, kui nad näiteks maalt on. Reaalsusele hakkas seepeale tunduma, et Kati on lihtsalt Loll. Reaalsus, samas, ei tahtnud seda ikka uskuda veel täiesti, sest kui Kati lihtsalt Loll olnuks, tulnuks tal, Reaalsusel, hakata kahtlema ka pisikese, aga tubli Eesti Vabariigi haridussüsteemis, mis ju selliseid Lolle kõrgharidust omandama ja seega asjata maksumaksja raha raiskama lubada ei tohtinuks. Aga kui ka korduvate lajatuste peale mitte vähimatki tulemust tulla ei tahtnud, pidi Reaalsus vähehaaval siiski leppima tõdemusega, et Kati siiski tõepoolest Loll, üks täielik riitard on. Selleks ajaks muidugi oli tal täiega suva nii Katist kui ka väikese, aga tubli Eesti Vabariigi haridussüsteemist, mis selliseid Lolle hoolimata kõigest enda rüppe võtvat näis.

Aga Kati muudkui jätkas ja jätkas Reaalsuse poolt tulevate hoopide ignoreerimist. Saaga läks juba päris mustaks huumoriks kätte, meenutas mingeid ajastu parimaid sketshe näiteks. Reaalsus tõstis lõpuks üles käed, nagu pärast halba keppi, ja teatas: "Mina igatahes lõpetan, ei tule välja vist."

Joone all: kasutatud on mõndasid Liisa ideid. Mis muidugi teeb mind, paraku, hoopis vähem shefiks.

erektiovarmuus.fi

Ma leian, et Ühingu järgmine Vanamees on ilgelt sheff vend. Nimelt õnnestus mul nädalavahetusel tutvuda ürituse 'Sõprusleping 75' käigus tema poolt EPO neidude lauluraamatutesse kirjutamisel tarvitet stiiliga. Ise kriban kah ensi kerralla, et "Hi, I'm Märt. Call me, +3725*******, I'll take care of you the next time you are in Tallinn or Tartu". Ehkki tegelt, usun, võiks Tankla kontaktandmed enda omade asemel panna äkki. Või Vossu omad hoopis. Ikka tütarlaste füüsikalise rahuolu ja muu sellise peale mõeldes.

Aga. Selline seks sait on olemas. Mulle täitsa isegi et läheb peale. Loeme, siis laulame (endal kummitab vaid lõpuosa ja see käib biitlite "Obladi Oblada" viisil):

Måndag, tisdag, onsdag onanerar jag
Torsdag, fredag, lördag likaså
Söndag är den dag då jag till kyrkan gå,
Men onanerar det gör jag ändå
Onani, onana, onanera,
onanera varje dag!
Onani, onana, onanera,
onanera varje dag!

Ja P faking S. Ei ole ma kellegi lapsehoidja, ei vastuta kellegi eest. Ise peab ikka hakkama saama enda asjadega, eks. Ei soovi lugeda mingeid nutukirju enam ma, need ei huvita mind, ma ei taha teada, absoluutselt ei koti, raisk.

ainult üks võimalus

mõte on paigas
liigub nagu kaigas
nagu kaigas pealuu poole
aga ega ma sellest ei koole
ei viitsi, ei taha
milleks, kui leidub raha?

mõte ei tapa mind
kummis on minu rind
kummis uhkusest
mis ei baseeru millegil
aga ei koti see, sest
su silmis on sinilill

see on su oma viga
kui hoorad vähe, nõrgalt
ise oled loll, oled siga
kui teiste nalja vaatad kõrvalt
maeisaaaru, pole ju
raske see, ei ole sa kole ju

ja kui kõrvalseisjad
meid taaskord paika panevad
siis mõistavad hästi nad
et asjad on naljakad
et niivõrd loll oled sina
ja kaks korda rohkem veel mina

well i'm easily bored, is that ok?

Istun Mike'i juures praegu. Üksinda, sest ta läks ära. Hommikusöögiks valmistas ta muna mulle, just parajalt maitsestatud. Köögis vedeleb igas mõõdus spagette. Selline mees. Kuulan Oasist. Joon teed, kollase pakendiga Liptonit, klassikaline on parim ikka. Räägin MSN-is Jõuluvana Beebiga. Kohe varsti lähen käin autoparandusest läbi ja seejärel loodetavasti perearsti juurest samuti, kuna Eveliis ähvardas, et muidu võin kurdiks jääda. Ühingu uued ametnikud said peaaegu 100%-liselt sellised, et kõik hullult meeldivad mulle oma postil. Muidu oli, retrospektis, tegelt suht mõttetu enne homset jõulupidu Helsingist lahkuda üldse. Ja ma, fakk, täitsa lõpp, igatsen järsku selle linna järele. Nomaeivõi. Aga nii nunnu, varsti muudame Orkutis country ära jälle siiski ja vabalt võib selle peale mõeldes kuulata Eurythmicsi lugu "It's Alright (Baby's Coming Back)". Ning seda, miks ma tean, et selline laul olemas on üldse, võin ma täitsa julgelt avaldada - laenasin Stunsilt kunagi tema juures käies tolle megaansambli parimate palade kogumiku ja tegin koopia endale sellest. Piinlik kohe üldse mitte ei ole. Vot nii. Ja kes umbes 13:30 tahab saada Tartust Tallinna ühes mingi sita Mazda ja meeldiva seltskonnaga, võib helistada nii Mike'ile kui mulle.

ja olen synkkä, seuraton

Olles pildunud õhku paar valitani ja samuti paar nähdäänit, kiirustan, liikudes peaaegu et joostes, õue, tänavale, kodu poole. Selle asemel, et teha ratsionaalne deela ja sõita sellelt faking Auroragatanilt trammiga number 8 Sörnasi ning sealt ükskõik millega Backasbrinkenile, hakkan hoopis Järnvägstorgeti poole astuma. Ilm on mõnusalt soe, ehkki hall ja tuuline, mingi Okopankki logoga kell/termomeeter ühe maja katusel väidab, et hetkel, see on pool kolm päeval, eksisteerib koguni seitse plusskraadi ja ma olen üsna kindel, et see info täitsa õige olla võib. Valu vasaku kõrva piirkonnas tundub kõvasti väiksem, kui kaksümmend neli tundi varem, aga siiski ei saa näiteks keskkõrvapõletikku täielikult välistada.

Kiasma kohale jõudes tunnen, et kõht on eriti tühi ja otsustan ühikasse jõudes oma makaroni-tuunikala spetsialiteeti valmistada, samas mõeldes, et selle konkreetse roa asemel võiks siiski midagi muud tarbida. Käega põuetaskut kobades märkan, et tekkel on alles ja kohe langeb südamelt kivi, mida seal hetk varem küll veel polnudki. Mu meeltesse jõuab tõsisasi, et hoolimata tarbitud alkoholi mitte just väikestest kogustest ning peaaegu olematust unest viimase kolmekümne kuue tunni jooksul on mu samm sirge ja enesetunne hea, ehkki käed, milledega eelmisel õhtul Manalas söömise ajal tõsiseid probleeme oli, värisevad üha hullemini, nagu korraks seisma jäädes kindlaks teen. Siis, olles läbinud Järnvagsstationi, märkan, et ees on buss number 72, millesse ma end ka istuma asutan. Kohe minu järel tuleb peale nädalavahetusel Tartus käinud Martin VN-ist, võtab mu kõrval koha sisse, me vahetame tavapäraseid lauseid, seekord soome keeles, aga jääme üsna ruttu täiesti vait ja eks ta, arvan, mõtleb kogu ülejäänud tee, et oleks ikka võinud mõne muu bussiga minna.

Mind see muidugi ei loksuta. Ma ise mõtlen hoopis muule, alates värvilindi saamisest kuni juba mainitud lahkumiseni. Et ma kahjuks ikkagi ei ole siiski päris masin, kes suudab oma, ahem, emotsionaalset kiindumust suva järgi täielikult sisse ja välja lülitada, nagu pärast väikest telefonisuhtlust selgeks sai, misjärel ma mõnda aega üksinda pimedas Topeliussalis, kus parajasti Alanis Morissette'i "Thank You" (thank you consequence/thank you, thank you silence) mängis, istusin, kust väikese energiapallina ringi jooksev EPO fuksimajoori (?) Miina, endal valgelt säravad elektriküünlad ümber pea, mind päästis, boolile viis. Et siiski oli üsnagi liigutav kuulata erinevaid sütitavaid kõnesid Soome självsständigshetist. Et Strooberri võiks rohkem proaktiivne olla mu meelest. Et Seppänen on tore vana ikka, ehkki peaks enda tervise huvides siiski väheke trenni tegema mõnikord. Et Soome hümni laulmine on nagu Eesti hümni laulmine, ainult teiste sõnadega. Et see kõik on tõsi, mida ma eile korduvalt kinnitasin - ma evin hulgaliselt respekti soomlaste suhtes tänu sellele, mis nad 1939-44 tegid. Et kui ma veel korra pean vastama küsimusele "No miten olet sitten viihtynyt Helsingissä?", hakkan karjuma. Et Jenni Puh, hind 2.50 eurot, oli väga meeldiv kokteil. Et Tarja, kellele tõrvikurongkäik, kus mina 99%-se tõenäosusega ainus muud värvi teklist peakattega isik olin, presidendilossist möödudes "nyt minä neitonen sinulle laulan kuin omalle kullalleni" kuuldavale tõi, on ikka ropult inetu naine, ükstakõik siis, kui vinged ka ta muud kvalideedid. Et see, kui keegi hiljem veel ukse peale piiluma tuleb, on omamoodi kurb hetk. Ja nii edasi. Ja nii edasi.

Pärale jõudes imetlen end peeglist, ja, jäädes üldmuljega rahule, eemaldan ülikonna, särgi ning lipsu küljest kellegi juustest tulnud hõbedased tükikesed, mis kaunilt säravad. Panen taas peale Robbie, kuulan mitu korda "Come Undone'i" ja "Sexed Upi" ning korra sinna otsa korra ka "No Regretsi", misjärel küll mõne minuti regreteerin. Siis, toidu pliidil valmides, hüppan dushi alla, taustaks käib lisaks voolava vee häälele ka MSP greitest hitts, kuulan hardusega ammu armsaid ridu ammu armsatest lugudest, sosistan, ei, laulan kaasa, näiteks et "we don't talk about love/we only want to get drunk", "each day living out a lie/life sold cheaply forever, ever, ever", "just like lungs sucking on air/survival's natural as sorrow, sorrow, sorrow", "the future teaches you to be alone/the present to be afraid and cold", "life has been unfaithful/and it all promised so so much". Siis saab siiber, MSP-st saab Morrissey, kelle taustal ma valminud rooga naudin, algul otse potist, hiljem koos hernestega taldrikust, kruusist vett peale rüübades, kuna olen unustanud osta mahla/piima/limonaadi.

Ja kui kõht on täis ning meel taas hea, panen meigi jälle peale ning õue ma suundungi, mida või keda otsima, seda küll ei tea, aga see polegi oluline, proaktiivsus siiski põhiline.

yeah, on the catwalk, yeah

On detsembrialguse nädalavahetus ühes Põhja-Euroopa väikelinnas. Tänavad on enda alla haaranud pime öö.

Erinevaid rituaalseid esemeid täis tuba valgustab vaid põhjapoolses seinas võimsalt leegitsev kamin, mille kohal paikneb lippudega ümbritsetud suur salapärane vapp. Tule tõttu on näha ruumis kahes reas, üks kummalgi pool kaminat, viibivad sirgeseljalised, sihvakad, ülikonnastatud noored mehed, kelle olek on pühalikult tõsine. Silmis on neil mingi hullumeelne, isegi maaväline läige, ja ka nende kehahoiak kõneleb mingist kummalisest obsessiivsusest. Iga kõrvaline isik, kes kõnealuseid noorukeid nüüd nägema juhtuks, saaks aru, et kohe-kohe on sündimas midagi Suurt, kätte jõuab, võiks öelda, aasta kliimaks. Valitseb Vaikus.

Avaneb uks. Siseneb veel neli kaasvõitlejat, kandmas endi vahel kuldset trooni, mille külge on aheldatud kaunis naine. Ohver on noor, alasti, ehk nii seitse- või kaheksateist aastat vana, pehmete, küll kohutava hirmu poolt vägistatud näojoontega, mis põhjatute pruunide hirvesilmade abiga perfektselt kokku seotud, pikkade mustade juustega, peaaegu veatu kehaga, ehk ainult büst võiks vähe vormikam olla. Välimuse kogumulje järgi võib öelda, et neiu on suure tõenäosusega võõrast rahvusest. Ta üritab karjuda, paluda, nutta, aga ei saa millegagi hakkama, kartus on lihtsalt liiga tugev.

Neli uustulnukat asendavad oma kandami kamina ette maha, nägu vapi poole. Nende rivistunud kaaslaste nägudele tekib veel mingi uus lisapinge, ootusärevust võiks nüüd lausa noaga lõigata. Ka tütarlaps saab sellest aru ja tõmbub paigale, rahuneb nagu hetkeks, hakkab uurima, et mis toimub. Ta ei pea kaua ootama, üks neljast eskortijast võtab kamina pealt pistoda ja teine iidsete graveeringutega suure hõbepeekri ning siis, pärast kõigi meeste poolt kooris mingis ammu surnud keeles öeldud loitsimisridu, torkab esimene selle tüdrukule, kes nüüd loomaliku karje kuuldavale tuua suudab, südamesse. Terariist eemaldub ohvri kehast sama kiiresti, kui sinna sattus ning peeker saab purskama hakkava verejoa abil kergesti täidetud. Tütarlapse keha lõtvub, ahelaid pole enam tarvis. Veri pritsib, veri voolab, ta on kõikjal ja läigib kaminavalguses süngelt.

Seejärel hakkab üks rida seisvaid kaasvõitlejaid peekriga mehe poole liikuma, kes siis neile kõigile lonksu neitsi südameverd maitsta annab. Joonud liiguvad edasi teise ritta, kus neid pühalik-tõsiselt tervitatakse. Vaid lühike hetk, kerge jõupingutus, ja rebastest on saanud Ässad.

Tüdruku lõpp on kiire, aga tema surm pole tähtsusetu. Nüüd, kus selle elutu keha kallale asuvad lihunikud, saab ta võimaluse lisaks osade noorte Ellu Astumisele ka majatäiele pidutsejatele erirooga pakkuda.

giubbotto salvagente sotto il redile

Tulen supersiikäti pealt maha Olümpiaterminalis. Kõnnin passikontrolli. Piirivalvur teeb huumorit - olles võtnud pakutud ID-kaardi, teatab eriti rõõmsa häälega ja väga reipalt: "Tere!" (esmakordne soomepoolne eesti keel kolme kuu jooksul, kui Seppänen, Jämsä, Metso jt välja arvata), vaatab sügavalt otse silma sisse, üritab seejärel suhteliselt ebaedukalt mu nime hääldada ning küsib midagi, millest ma aru ei saa. Minu poolt kuuldavale toodud sõnapaari "kuidas-kuidas?" järel lisab naerdes, et "ei mitään", vaatab uuesti otsa, langetab dokumendi lauale ligemale, jätab mulje, nagu kontrolliks arvutist midagi, venitab taas suu kõrvuni, tagastab kaardi ja teatab: "Palun! Tere tulemast!" Mina vean suu muigele ja vastan loomulikult: "Aitäh!", mispeale meie teed lahku lähevad. Aga ma loodan seda meest veel kunagi näha... :D

sünergias peitub jõud!

=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
aga hakkame siis peale
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
:D
marcus - täna valmib kireromaan says:
nonii
marcus - täna valmib kireromaan says:
tegelased?
marcus - täna valmib kireromaan says:
rauno võiks olla
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
ja [tsenseeritud] -> krista
marcus - täna valmib kireromaan says:
hmmm
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
ja georg
marcus - täna valmib kireromaan says:
krista - tumedajuukseline pöördumatult raunosse armunud naine kurblike silmadega

=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says: georg on selline salapärane ja sünge kiitsakas vennike, kes tegelikult kristasse armunud on, aga seda välja ei näita.
marcus - täna valmib kireromaan says:
ja rauno?
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
rauno on selline natuke eluvõõras, enamasti pilves... pruunide silmade ja pikkade juustega kolumnist
marcus - täna valmib kireromaan says:
kuhu ta kirjutab? ekspressi?
marcus - täna valmib kireromaan says:
ja tal võiks mingi eksnaine olla ja 2 väikest last
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
areeni
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
jah, eksnaine on punapäine ja metsik
marcus - täna valmib kireromaan says:
ja kristal pole mingit muud eesmärki kui rauno
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
ja kohtusid nad pimedas lokaalis, võhivõõrastena, nende pilgud kohtusid ja säde süttis...
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
rauno seda muidugi ei tunnista, tema jaoks oli see üheöösuhe ja tegelikult pole ta ikka oma eksist üle saanud...
marcus - täna valmib kireromaan says:
just
marcus - täna valmib kireromaan says:
aga krista jaoks, ta usub, on tegemist viimase võimalusega, sest enam neljandat korda ta oma südant väikestest kildudest kokku korjata ei suudaks ja seda enam pühendub ta rauno täielikule võitmisele
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
ja georg jällegi armastab kristat jõllitada ning tema elust romaani kirjutada, kus ise-ennast peaosalise kallimaks kujutleb - jälitades kristat on ta märganud ka raunot ja näinud, kuidas tütarlapse pringid rinnad selle mehe lähenedes kiiremini tõusma hakkavad ning ähmane helk tema sügavatesse silmadesse sigineb. armukadedus?
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
jah
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
aga samas, ta on selline küünik, juba üle 40 ja harjunud üksi olema ja lihtsalt mingi naise poole magusalt õhkama
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
või maguskurblikult
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
maguskurblikult.
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
ja tegelikult on georgil ka juba üksjagu naisi selja taha jäetud. ei oska keegi teda enda juures hoida... talve saabudes ta lihtsalt läheb oma vabadusega
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
mhmh
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
talv mõjub talle selliselt... kurblikkust ja üksindusevajadust suurendavalt ja tal saab siiber siis marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
aga krista ka paika
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
29?
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
28?
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
27
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
ok, 28 siiski
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
töötab hansapangas tellerina ja on seda õnnetum ja seda enam intellektuaalist raunosse armunud?
=Eveliis= /kireromaani kaasautor/ says:
elult üksjagu nuge selga saanud, nii mõnigi unistus koos südamega purunenud, nii mõnedki korrad meeste poolt näoli mutta surutud. sisimas tunneb, et ta ei ela seda elu, mis talle loodud on, et kõik on kuidagi valesti, nihkes... telleritöö ja inimsuhted sellehulgas
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
jah
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
ja pärast tööd koju minnes, kus ta siis üksi on oma annelinna korteris koos teleka ja v-o ka kassi/koeraga tunneb ta pea alati, et elu pole elamist väärt
marcus - kireromaani kontseptsioon saab paika says:
ainult rauno suudaks seda muuta...
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
aga raunole on raske, kui mitte võimatu, ligi pääseda. ainus, mis teda veel naeratama paneb on mõte sellest, et kõik läheb mööda. varsti. on lõpp. on vesi.
marcus - rauno/krista/georg says: või ka rong ehk
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
samas on midagi krista kurblikes silmades, mis teda millegipärast kummitama on jäänud...
marcus - rauno/krista/georg says:
jah, vahel rauno mõtleb, et isegi kui ta ei suudaks kristale v-o armastust pakkuda, oleks ta ehk suuteline krista poolt talle pakutavat laavvi vastu võtma
marcus - rauno/krista/georg says:
ja tal tekib ka selline tunne, et kuna naised niikuinii kõik ühesugused on põmst, siis kui üks end nõnda vabalt pakub ja tõesti tema eest kõigeks valmis on, siis miks mitte, eks
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
just
marcus - rauno/krista/georg says:
ja pealegi on krista ILUS
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
ja vägagi.
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
miks tal siis seni vedanud pole?
marcus - rauno/krista/georg says:
no ta on ju korduvalt südame kaotanud
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
on siis põhjuseks see, et ainult parim on piisavalt hea?
marcus - rauno/krista/georg says:
aga mehed on kes ära tüdinenud, kes v-o hukkunud, kes petnud teda
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
põmst võiks ju ka krista võtta kelle iganes - keegi ikka ju teda tahab.
marcus - rauno/krista/georg says:
aga krista tahab kedagi Head
marcus - rauno/krista/georg says:
ainult sellist
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
:)
marcus - rauno/krista/georg says:
ja rauno, tundub talle, võiks seda olla
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
nii. täitsa paigas.
marcus - rauno/krista/georg says:
ahjaa
marcus - rauno/krista/georg says:
kus rauno/georg elavad nt?
marcus - rauno/krista/georg says:
kaua krista ja rauno tuttavad olnud on? paar kuud ja selle vältel paar ilusat ööd?
marcus - rauno/krista/georg says:
rauno on 32 nt
marcus - rauno/krista/georg says:
georg nt 43
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
ma arvan, et rauno on pigem selline suurilma kuju. tartu on ikka täielik provints
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
ja ülejäänuga nõus
marcus - rauno/krista/georg says:
a rauno käib siis nt tartus lastel külas?
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
jah, nooruses ülikooliajal tutvus ta siin oma eksiga, kes on kohalik supilinna-boheem
marcus - rauno/krista/georg says:
eks on grete
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
hea
marcus - rauno/krista/georg says:
29
marcus - rauno/krista/georg says:
või ehk hoopis raunost vanem, nii 35?
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
ja lapsed on 8 ja 9 aastased
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
ei, 32 on hea
marcus - rauno/krista/georg says:
no jäägu siis 32 marcus - rauno/krista/georg says:
poiss ja tüdruk
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
noh, eks on 29 ja rauno 32 seega
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
jah, tüdruk on vanem
marcus - rauno/krista/georg says:
laura? ja vend paul?
marcus - rauno/krista/georg says:
paul on jama nimi :D
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
laura ja hanno
marcus - rauno/krista/georg says:
teeks hanDo
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
ok
marcus - rauno/krista/georg says:
käivad treffneris/härmas
marcus - rauno/krista/georg says:
v armsad lapsed
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
härmas.
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
tüdruk on selline täiskasvanud. ema elab uue mehega
marcus - rauno/krista/georg says:
just
marcus - rauno/krista/georg says:
georgi sõber?
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
jah.
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
georgi noorusaegne bändikaaslane.
marcus - rauno/krista/georg says:
uuuu
marcus - rauno/krista/georg says:
bänd
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
jaan
marcus - rauno/krista/georg says:
(Y)
marcus - rauno/krista/georg says:
rauno ja grete lahutasid nt 2 a tagasi
marcus - rauno/krista/georg says:
naine leidis uue
marcus - rauno/krista/georg says:
kohtus jaaniga juhuslikult, koos mehega vastuvõtul käies
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
ma arvan, et tegelikult olid neil sellised tormilised kokku-lahku aastad juba siis, kui lapsed juba taipama hakkasid, et pole nagu päris traditsiooniline pere-elu
marcus - rauno/krista/georg says:
ka nii võib
marcus - rauno/krista/georg says:
raunol on siis poolte ekspressi-naistega suhe olnud?
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
just
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
eriti noorematega - sellised naiivsed-ilusad, aga "you are so beautiful, but you are so boring" tüüpi
marcus - rauno/krista/georg says:
mhmh
marcus - rauno/krista/georg says: barbi pilvret ta samas pole tahtnud kah ega tiina kaalepit
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
need on sellised vanemad naised, kes salajas küll rauno välimust ja loomingut imetlevad, aga kellega mees ise oskab distantsi hoida ja kes mõnes mõttes ehk sellise emaliku hoolitsusega rauno järjekordseid suhteid jälgivad
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
:)
marcus - rauno/krista/georg says:
see läheb juba tõsiseks romaaniks üle armunovellist
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
oo, jaah... rauno.. jah...
marcus - rauno/krista/georg says:
ja rauno puusad käivad üha kiiremini, ta on kattumas higiga ning tunneb, et on varsti valmis
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
valged linad krista suures voodis on mähkunud nende ühtesulanud kehade ümber ja laepeeglist võib vaadata vaatemängu, mis kirjeldaks kahe kreeka jumala orgastilist ühekssaamist...
=Eveliis= /kireromaani kaasautor, juba loob/ says:
kuule, see läheb juba gartlandiks kätte
marcus - rauno/krista/georg says:
:D

.......

=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
ma juba kujutan neid käsi ette... raunol on kindlasti samasugused. krista mäletas nii selgelt, kuidas mehe käed olid aegamisi vabastanud ta riietest, libisenud mööda ta selga allapoole ja... aga ei, sellest ma ei kirjuta
:D
marcus says:
kirjuta jah sellest parem ikka, kuidas ta krista reite sisekülgi silitas, pikkamisi aina ülespoole liikudes
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
sensuaalses poosis voodil lebav naine tundis, kuidas ürgne kutse valdas kõiki tema meeli ja palavalt soovis ta, et rauno juba kohale jõuaks... mees näis teda aga just kui õrritavat. tema tundlikud sõrmed leidsid üles krista kõige salajasemad erogeensed tsoonid ja üks lainetus teise järel voogas üle naise...
marcus says:
ma siis teen need kähkukakohad
:D
marcus says:
sellise ilu jätan sulle :p
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
:D vabalt. minus peituv pornogeenius on alles poolel teel vabanemisele
marcus says:
"Kii-re-mi-ni! Kii-re-mi-ni!" kisendab Krista hingeldamisega segamini.
"Kepi mind, kepi nüüd, kepi, ku-rat!" Ja teda selja tagant seina najal panev Rauno tunneb end tõelise ürgmehena, ning, haarates vasaku käega naise juustest, teeb neid edasi-tagasi liigutusi üha tempokamalt.
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
olen sunnitud punastama... :D
marcus says: miks?
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
mitte päriselt muidugi :D
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
aga kas sa ei leia, et tegelikult see maskuliinne unistus on liiga mainstream, tegelikult võiks ikkagi olla krista see, kes muutub voodis kurvasilmsest haldjast küünistavaks kiskjaks ;)
marcus says:
ojaa
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
ja rauno on see, kes seina najal oigab: " jaah, tuleb, ära lõpeta.. aahhh," samal ajal kui krista tumedapäine kogu on kummardunud tema niuete kohale
marcus says:
a tegelt, tead, see kurvasilme ja korduvalt murtud südamega naine ei lähe, mmmm, vist siiski selliseks metslaseks kätte
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
usu mind, läheb küll - ta pole ju tükk aega saanud!
marcus says:
no ok, aga siis, kui neil juba tekib midagi, siis enam ei tohiks minna
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
või tal polegi siis vajadusi? on ikka. eks ta ise on kah hommikul ehmunud, nähes rauno ära kriimustatud selga ja mõeldes, kuidas oli võimalik, et kapi otsast on alla kukkunud nii võtmed kui ka lilevaas... korteris pole vist ruutmeetritki, kus nad teineteisele andunud poleks. millegipärast tunneb ta korraga tühjust...
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
pöörates pilgu magava rauno poole, kes hämaras koiduvalguses, juuksesalk laubal magades lihtsalt jumalikult mõjub, taipab krista, et see, kes eile öösel sellele mehele elu unustamatut naudingut pakkus, ei olnud tema.
=Eveliis= lihtsalt eveliis says:
no ja siis jadajadajada...
marcus says:
:D

Kui Sa muide kogu selle teksti siin läbi lugesid, siis ei muud, kui: "Gett öö laiff, uillja!"

liisinginimene valmis

Kakssada dollarit väärt olev AbReflexer (võimilleksiganes seda nimetatakse) on alles riist, ma ütlen. Põhiline on geeli tarvitada, ohtralt, ja seade seejärel sikspäkile kinnitada. Millised tunded, millised emotsioonid. Ma olen juba esimese korra järel parem inimene ja täiega kõrgustesse suundumas. Ausalt ka.

viis
viska viis
miks siis?

kust mina tean
kuid end siiski voodist välja vean

ee-jaa-kuu-laat-sioon!

Rankla defineeris eile õhtul igal pool ja igas seltskonnas ülihästi peale mineva väljendi 'proaktiivsus', millega ma viimasel ajal kogu aeg vehkinud olen: "Kui selle asemel, et oodata, kuni teine sulle molli paneb, sina talle esimesena virutad." Ta lisas veel, et mind ja Shmosulat kõrvuti nähes võib uskuda küll, et inimestel kõigil sama esiema on. Selle peale ma leidsin, et tema ja Drammiga on sama värk ja lisaks veel Dan Põldroosiga ka. Ja olin kurb natukene samuti, sest ega Shmosula pole just kõige ilusam mees Ühingus.

Hiljem, kui ma Tehnika tänavalt koju taksotanud olin, siis ajasin hirmus palju juttu MSN-is. Eesti seksikamaid mehi edastas kaks linki - http://www.pitchforkmedia.com ja http://my.tele2.ee/akes. Kvaliteetne.

tegevusetus on ainult hea

Arvestades asjaoluga, et nüüd hetkel pole mul enam vaja ka mitte mängida/teeselda endale/teistele, et mu elu väga miiningful või samfing praegusel ajal oleks, siis olen viimase paari päeva vältel tõele rõõmsa ärevusega näkku vaadanud. Soome tagasi sõidan alles mõne päeva pärast. Seega, ärkame originaalis nii üheksa paiku, kui isa ja ema tööle lahkuvad ning magame siis rahulikult edasi umbes kaheteistkümne või üheni. Seejärel loeme läbi tänased üleriigilised päevalehed (mitte Äripäeva, samas, kuna seda siin majas paberkandjal ei leidu) ja tulemegi me enam-vähem püsivasse onlain-olekusse. Ja pole ju üldse kõige hullem see päev, mis sealt edasi lahti kerima end kukub. Inimesi, kellega Messengeris möla ajada, leidub piisavalt ning õhtu lähenedes lehvitavad mulle rõõmsalt ja flirtivalt kutsuvalt erinevad kvaliteetsed teleprogrammid. Ja muidugi mängib pidevalt taustaks mu uus iidol Robbie (liitun veel täna ka community'ga, ausalt).

Aga läheme nüüd teoreetiliselt raamistikult üle case-study'le, haarates näitena eilse päeva, 2004. aasta 23. novembri. Sest selline asi tundub popp olevat viimasel ajal (vt nt Esper, Eveliis, Liisa, Vossu). Niisiis, prooviäratus veidi peale üheksat, tegelik mõni minut enne keskpäeva. Hommikueine. Lehed. Suhtlus isaga. Siis MSN-i. Ja lähebki lahti. Räägin inimestega. Inimesed on nunnud ja toredad, mõned olenevalt vestluste käigust võib-olla ka kohkunud, shokeeritud, kaastundlikud. Vahepeal kõnelen telefonitsi Mariaga. Eveliisiga, keda terve päeva vältel ära kasutan, paneme lõpuks laias laastus paika Mike'ist superstaari loomise kava, samuti kerkib horisondile plaan osaleda valusalt laksav-lööva ühisloominguga tuleva aasta mingil romaanivõistlusel. Aeg-ajalt vahetame mõtteid Robbie ja tema loomingu üle. Eriti meeldivad meile "Angels", "No Regrets", "Supreme", "Feel", "Come Undone", "Sexed Up". Leiame, et kickass-kogumik on, 100%. Et selliseid oleks igal juhul rohkem tarvis. Ühtlasi anname teineteisele väikeste intervallidega teada, et milline selle superseksika mehe superhea lugu meil parasjagu kõlamas on.

Ühel hetkel, pärast vanemate koju naasmist ja perega ühise õhtusöögi nautimist tuleb pikem ja tõsisem vestlus ka Liisaga. Heietame minevikust ja tulevikust, teistest inimestest, oleme nukrad, tema pritsib valimatult sappi (mis tundub samas igati õigustatud olevat), mina käitun vaoshoitumalt märksa. Ühtlasi lõbustab ta ennast erinevatest akendest saadud infokatkete kontekstist välja rebimise ja endale nimeks panemisega. Mind ärritab väheke näiteks too - liisa / märdil ja liisil oli üksord mingi värk!, nime liisa / miks rahel ja hans ei käi? peale võtan endale nimeks märt - jah, miks rahel ja hans ei käi?, mida hiljem mõned korrad natuke kohendan, lisades selle lõppu näiteks pioneerliku hüüdlause rohkem proaktiivsust, noored! Rahel, kelle ma lapsiku huumori eesmärgil endale kontaktiks lisan, ja hiljem onlain tulev Hans ei ole just impressd, aga vähemalt üritan ma esimese vastu kena olla, läbi kaabli siis. Siis läheb Liisa linna peale lõbutsema ja mina pean jälle vaest Eveliisi, kellega niikuinii on side pidevalt säilinud, kiusama hakkama. Samal ajal tuleb MTV3 pealt supersarja "Friends" viimane, häpi endiga osa, aga et ma seda juba varem näinud olen, siis eriti ei taha vaadata, sama kordub ka TV3 näidatava "Seksi ja linna" osaga. Champions League'i mängudest on mul valida kolme - Real Madrid-Bayer Leverkusen (SAT1), Man Utd-Olympique Lyon (Viasat Sport 2) ja Juventus-Ajax (Viasat Sport 3) - vahel, aga ma ei viitsi ühessegi eriti süveneda ja olen rõõmus, kui kell 22:30 algab MTV3 pealt "Seksi ja Linna" viimane osa üldse. Et see sari igas mõttes, eriti aga Carrie ja Bigi koha pealt õnneliku lõpuga on, säran ma episoodi otsa saades üle kogu näo, kujutan ette, et umbes samamoodi näiteks, nagu kunagi kolmeaastasena näärikuuske imetledes. Ja Eveliis ning Berit on samuti rõõmsad kogu värgi üle, aga Rahel, kellel halb tuju ja/või masendus kallal olevat paistavad ja kes seda osa varem juba näinud vist on, ei taha üldse mitte särama hakata ja läheb ära magama hoopis. Kahju hakkab tast, tore tüdruk ju.

Varsti läheb Eveliis kah magama ja siis ma olen enam-vähem left alone, aga päästjaks osutub Paavo, keda ma muidu alates juuni teisest poolest ehk siis nii viis kuud suht blokkinud olen. Lühike aeg, pikk aeg, keda kotib. Räägime igast põnevatest värkidest, nagu kool, suhted, muusika. Saan lubaduse, et paari nädala pärast on mul Belle & Sebastiani plaat. Siis ütleme head ööd ja läheme ka meie Une-Matit ootama ja uni ongi ju see, mis lunastust ja kergendust toob (Manics - "I Live To Fall Asleep").

miks siis nii ikkagi?

Tuju sai päris heaks tagasi Mike'i kõne peale, kes teatas, et "sind teades on sul nädala pärast juba uus". Ma julgen nõustuda, aga igaks juhuks ainult niimoodi vaikimisi. Aga selleks hetkeks muidu oli mul mitu-mitu õlle, Premiumit siis, sees juba ja ka Oll (Krusovice tume) purju joodetud, complimentary, eks ole. Nimeta käivet tõstsime ja mitte üldse vähe. Three days tops? Saame, eks, näha, aga tõenäolisena tundub küll hetkel tegelt.

Masendav üsna on samas see tõik, et taustaks mängib endiselt Robbie. Oo, dekatents, raisk. TMV. Putskomanull. Aga mis teha, rokib see plaat. Rokib.

uus mõtlemine

Kolmapäeval ostsin Helsingist endale Robbie Williamsi "Greatest Hitsi". Ja möödunud viie päevaga on selgeks saanud muuhulgas, et tegemist on väga kõva plaadiga, eriti just tujumuusika suhtes. On olemas väga seksikad, väga aplifting lood ja samas sellised eriti kurvapoolsed laulud, enamik väga hästi teatud meeleolule sobivad. Mõned on teatud olukordades ka eriti valusad muide.

Aga alustame. Lood on plaadil ilmumise järjekorras. "Old Before I Die" on plaadi vähemütlevamaid palasid, selline suht neutraalne, sobiv kuulamiseks näiteks endale hommikul meiki tehes või kodust välja minemiseks riietudes. Nagu ka kohe järgnev "Lazy Days". Eks põhjuseks ole mehe toonane vähene küpsus sooloartistina. Aga siis. Maiuspala. "Angels". Jaa. Et armastan ingleid instead. Väga kõnekas statement ometi ju. Oled kurb ja nukker selle teema pärast näiteks ja nii hea on kuulata ja vaimusilmas loo videos kõndivat Robbiet näha. Väga ilus mees muide. Miks mina selline välja ei näe?

"Let Me Entertain You" samas on jõuline, tempokas biit, hea-tuju-laul, mitte küll Queeni "Don't Stop Me Now" mõõtu välja andev, aga ikkagi väga omal kohal. Viiendana tulev "Millennium" mõjub sellise tilulilutamise loona, aga kui on pullitegemise tunne, kõlbab küll. Järgmine killer on "No Regrets", valusalt lõikavate sõnadega, kurvameelsust süvendav - "if I could just stop hating you..." Edasi, "Strong" on üks selline suht mõttetu asi, "She's The One", ehkki ballaad, eraelu õnnelikumatel hetkedel täitsa sobiv. "Rock DJ" ja Kylie'ga koos linti lauldud "Kids" mahuvad samasse kategooriasse kui "Millennium", väike lollitamine on siin kiiuöörd.

Kolmas megateos plaadil on järjekorras üheteistkümnendana tulev, täpselt õige rütmiga "Supreme". Read nagu "and I'm a fiend/but I'm living for a love supreme" ja "do you believe?/you must believe", ehkki klisheelised, on siiski ka väga õiged ju kokkuvõttes. "Everybody lives for love..." ikkagi. Vist.

"Let Love Be Your Energy" muusikaliselt väga erilist muljet ei jäta, aga sõnad on taas head - "I can't contain how I feel/when your love shines down on me" ja "well if you want it come and make a stance" näiteks. "Eternity" ja "Road to Mandalay" (minu meelest kogumiku nõrgim koht, aga samas võib uhkustada artisti enda lemmiksõnadega) on jällegi ballaadid, esimene rõõmsa, teine kurva alatooniga. Valik tuleb teha vastavalt meeleolule. Ja siis jõuab kätte "Feel" - eriline klishee, eks, "I just wanna feel real love/feel the home that I live in/cos I've got too much life/running through my veins/going to waste", aga väga jõuliselt kõlab. Nii et neljas oluline lugu. Ja kohe selle järel hakkab mängima "Come Undone", Robbie'st enesest ja tema sisemisest ebakindlusest kõnelevad sõnad on suurepärased ja rütm toetab neid eeskujulikult.

"Sexed Up" on valus pala, räägib Robbie sõnul ühest tema eksist, ehkki tegemist olla liialdatud emotsioonidega. Refrään - "why don't we break up?/there's nothing left to say/I've got my eyes shut/praying they won't stray" lõikab melanhoolsuse ja oma suhte pärast muretsemise hetkedel nagu noaga ja teise salmi lõpp - "why don't we talk about it?/I'm only here don't shout it/given time we'll forget/let's pretend we never met" on ka superhea. Lisaks muusikaline taust. Õumaigaad kohe.

Kaks viimast lugu - "Radio" ja "Misunderstood" - on uus looming, loodud ilma kauaaegse koostööpartneri Guy Chambersita, kellest Robbie nüüdseks "lahku läinud" on. "Radio" rokib, võiks öelda, leiduvad coolness ja huumor ("my performance is easy/I am the god of romance/and in my confusion/I have the right to reign"), plaadi lõpulugu, mis muuseas on ka uue "Bridget Jonesi" (hea film, soovitan) taustamuusika hulgas, tundub aga olevat selline enesehaletsuslik ("trying to be misunderstood/just a product of my childhood"). Mulle siis üsna sobiv seega.

Kogu sissekande point on muide see, et tõsiasi, et ma üldse Robbiet kuulan meele parandamiseks/lohutamiseks või ka endale südamevalu tekitamiseks näitab ju, et ma olen muutunud, transformeerunud, ja see on ju ainult positiivne, kui areng toimub.

kontseptsioon

Nüüd on vaja teha järgmist:

1) Tõsta kvaliteeti. Eelmises vajus juba lubamatult ära ikka.
2) Genereerida rohkem kurjust.
3) Luua paremat poeesiat, et Elu õnnelik oleks.

Eilse päeva radikaal-drastilise teo põhjustajateks olid nii kodune surve, enda sisemine destruktiivsus kui ka aasta täitumisega lahke sõbrakäe laenanud sümbolism. Nagu kolmeaastane, võiks mu kohta öelda isegi. Aga me ikka üritame õppida oma vigadest ja üldse.