orkut nüüd ka eesti keeles, selgub

Ehk viimane meeleheitlik katse Facebookist (seni vaid neli keelt) mööda minna.

Scrap = sissekanne
Scrapbook = külalisteraamat
Committed = hõivatud
Testimonials = iseloomustused
Best feature = parim omadus
Dry/sarcastic = kuiv/sarkastiline

Jne. Lemmikuks on hetkel ehk "[...] lisas 4 uue/uut foto(t)".

puhkus alaku

"Riia kaitsjad" on hea naljafilm. Umbes nagu "Täna öösel me ei maga". Kui rahaga tõesti mitte midagi muud teha ei ole, võin soovitada küll.

Homme siis "Piir 1918".

põhjas emotsioon

"Põhjas" siis pigem nagu volüüm ehk helitugevus. Mitte nagu minu füüsiline vorm, mis pärast järjestikusi jalavigastusi ning nüüdset tugeva vastupanuvõimega viirushaigust on langenud alla igasugust arvestust.

nagu kaks tilka vett vol 2

musi!

Ma oleksin juba varem selle meeldiva foto üles pannud, aga tööl on Bloggeriga miski jama pidevalt ja alati.

climate change and international security

Eile öösel tolle suure tassi kohvi mõju all olles lugesin kogu blogi algusest peale läbi. Üldiselt joonistuvad mustrid hästi välja - kui polnud ei tööd ega elu, kirjutasin pidevalt ja paremini; elu tekkides hakkasin vähem ja halvemini kirjutama ja töölemineku järel veel vähem ja veel halvemini. Ja kui väga palju tööd olema hakkas, ei kirjutanud ma peaaegu üldse enam, eriti eelmisel aastal Brüsselisse minekule eelnenud kuude jooksul. Millest võib ju ka järeldada, et Brüsselis polnud ei elu ega tööd jällegi.

Natuke kurb kohe, kui blogimise ja kommenteerimise kuldsed ajad üsna igal pool - ka kõige tituleeritumatel meie seast - möödas on. Veel kurvem on aga tõsiasi, et ma ei suuda Office 2007 programmide menüüdest ühtegi käsklust üles leida. Aga täna õhtul siis Milan-Arsenal. Läheb põnevaks.

kohanemisraskused

Ma paiknen nüüd tööl üksinda (kaheses) kabinetis ja lihtsalt naudin seda. Veelgi toredam on see, et keegi väljaspool osakonda ei tea, et ma olen tööl tagasi. Samuti ei tea keegi (isegi mitte osakonnas) mu uut telefoninumbrit. Ja keegi ei tule enam reede pärastlõunal minu tuppa sööma, jooma ja noh, "pläkutama" pole ilus sõna, seega "vestlema". Elu on ikka lillkapsas!

Muidugi, madala(palgalise) riigiametniku olu pole naljategemine. Ühe Brüsseli-võla (slaidide) korraliku tänaõhtuse koostamise eesmärgil jõin suure tassi kohvi, aga kuna olin loodetust tublim ja slaidid said arvatust kiiremini valmis, pole nüüd selle kohviga sittagi peale hakata. Istu vaid edasi ja klõbista (ja ära lase sellega teist magada), sest und ei tule veel hea mitu aega. Nimelt jõin tööl ka kolm tassi ja enne seda hommikul kodus ühe. Enne stage'i jõin hommikuti ühe ja tööl ühe; ai-ai, see äsjalõppenud teine ja parem Erasmus võib veel tervisele mõjuda pikas perspektiivis.

153. päev

Tere, hea lugeja!

Käesolevaga teatan, et edaspidi ma Belgia ja maailma pealinnast Brüsselist erakordselt harvaid reportaaže ei tee, kuna sõidan täna õhtul tagasi koju. Nii palju pelmeene on vahepeal söömata jäänud!

Eestis muidugi jääb veelgi rohkem blaanše joomata. Ja ma pole kindel, kes juhul, kui peaksin valima pelmeenide ja blaanšide vahel, et emba-kumba enam kunagi mitte tarbida, peale jääks.

eesti mehed on kuumad ja kavalad:

täna teeme sauna

Pärast seda kui ma eelmise nädala lõpus revolutsiooni ja solidaarsuse vaimus riigiametnikest stažööride õiguste nimel kergelt barrikaadidele tõusin, olen sellest äärmiselt väsinud ja suhtlen taas vaid kõige tähtsamatel teemadel - kas ilm on piisavalt ilus, et pargis lõunat süüa; kas mängu peaks vaatama Kitty O'Shea's või The Old Oakis; kas peaks ehk veel mõnda senimaitsmata kohalikku õlut proovima; kas ma viitsin juba oma slaidid ära teha või mitte jne. Üldiselt on lahkumise tunne juba vägagi kohal ja seega ma enam väga rabeleda ei soovi.

Tähtsamatest kohalikest arengutest võib ehk mainida nõukogu hoonesse sloveenide poolt topitud päikeseenergiaga töötavaid igiliikurlillekesi, mis lakkamatult oma õit ühelt poolt teisele vangutavad.

Riigiametnikest stažööride õiguste nimel aga võitlevad teised - peamiselt sakslased - edasi. Heitluse seniseks ainsaks silmaga nähtavaks tulemuseks on ühe stažööride eest vastutava naisterahva äärmiselt suurel määral ärritamine. Aga loodetavasti on vähemalt tulevastel põlvedel kasu.

Lõpetuseks veel üks pilt sellest üsna tahumata Ida-Euroopa ilust, millega viimased ligi viis kuud ühes kabinetis üle laua veetma olen pidanud:

nagu ikka

Vahepealne päikeselaine (laupäeval oli lisaks 15 kraadi sooja) on asendunud tavapärase olustikuga ehk väljas on udu. Ja see on hetkeks juba nõnda tugev, et Berlaymontist umbes 3oo-400 meetri kaugusel paiknev OLAF-i (kõrg)hoone mulle enam aknast sisse ei paista. Loodetavasti tuleb EV 90 pilvitum.

As Coma lõpetas selsamal kaunil eelmainitud laupäeval oma hooaja, jäädes 13 meeskonna konkurentsis kahe võidu ehk kuue punktiga üheteistkümnendaks ega pääsenud seega EV 90-ga samal ajal toimuvale kaheksa parema tiimi finaalturniirile. Ma süüdistan oma vigastust loomulikult!

childish giggle of the weekend

Veidi hilinenult küll, aga no ikka lapsik ju:

Ehk siis "hollandi kabaree- ja muusikaduo koosseisus Thomas Acda ja Paul de Munnik", "popgrupp" Van Dik Hout ja "rokiband" De Dijk esinevad juunikuus Java Eilandil, Amsterdamis. Ma ise vaatama ei lähe seekord.

the dancing queens 1:5 as coma

Lõpuks tuli ära. Eileõhtune matš oli segu kaunitest kombinatsioonidest ning jõulisest kaitsetööst. Samas tuleb tunnistada, et vastased olid ka Lasnamäe Ajaxi või Tallinna Dünamo masti meeskond, kui viimaste aastate Eesti Meistriliiga mallides mõelda.

Sellest hoolimata oli tuju pärast mängu hea ja sestap läksime võtsime VUB lähedal ühes urkas mõned õlled. Urgas oli huvitav - kesklinna baaridest tunduvalt odavam, sisaldas neist ka tunduvalt erinevat klientuuri ning leti kõrval seinal paiknes järgmine käsitsi kirjutatud silt (vabatõlge eesti keelde): "Maja võlgu ei anna. Täname mõistva suhtumise eest". Kui küsisime "suurt" (0,5 liitrit) valget ehk Hoegaardenit, tõi tädi lauda Duveli klaasides (jätab Hoegaardeni väiksest klaasist klaasist suurema mulje tõesti) 0,25 liitrised valged ehk Hoegaardenid.

Ahjaa - ilmselgelt on mu nutt ja hala vilja kandnud, kuna täna on päike väljas. Aga ma vingun edasi, sest päikese saabumisega on õhtemperatuur mitu kraadi langenud ja väljas on külm.

1:5 ehk teine värav käes

Aga punkte ikka null. Ohjah.

Positiivsema poole pealt tunnen vajadust kirjeldada seda, kuidas eileõhtuses Brügge-Brüssel rongis (käisime Mardiga Terjel külas) kahele umbkeelsele lõunaeurooplasele (Portugalist, tundus) Gare Centrali paiknemist seletada üritasin. Nimelt päris umbes 35aastane naisterahvas pärast kakskeelset teadustamist vagunisaatja poolt ning selle järgnenud pikemat ja erutatud arutelu oma meessoost kaaslasega minult prantsuse-portugali segakeeles, et kas Gare Central on "Midi või hoopis Zuid". Vastasin prantsuse keeles et ei kumbki, vaid et Gare Central on antud rongi kolmest Brüsseli-peatusest keskmine ja et nüüd kõigepealt tuleb Midi ja seal ei pea nad veel maha minema, kui Centrali tahavad. Tädi ei saanud midagi aru. Küsisin, et kas ta inglise keelt räägib. Tädi tegi žesti, millest võisin välja lugeda, et "veidi". Kordasin sama inglise keeles. Ikka oli ta ilme täiesti juhm. Võtsin siis kehakeele appi, tõstes oma parema käe kolm sõrme püsti (käeseljaga tema poole) ja kordasin inglise keeles, et Brüsselis on kolm peatust. Sellest sai ta aru ja küsis emakeeles, et kas Central on esimene. Ütlesin, et ei, et keskmine. Kui ta näost ikka selgus puudus, kordasin seda uuesti ja lasin kolmest üleval olnud näpust kaks äärmist alla. Uskuge, niivõrd rõõmsat ja rahuolevat ilmet pole endale otse näkku suunatud keskmise sõrme peale veel mitte keegi nähtavale toonud.

tagasi mudas

Ma kõlan tõesti nagu debiilik, kes mitukümmend korda järjest näiteks Whitney Houstoni omaaegset filmihitti või ka mõnda eriti ilusa mehe Mika lugu laseb - ning seda eriti kõvasti - aga ma pean sellest hoolimata mainima, et Brüsseli kõige vastikum omadus on siinne kliima. See on rõve. See on vihmane. See ei sisalda endas peaaegu üldse päikest. Sügisene-talvine Eesti on siinse kõrval nagu mõni popp ja odav Egiptuse kuurort. Ja siis mõeldakse, et miks belglased omadega just seal paiknevad, kus nad hetkel paiknevad. Tegelikult tahaksin teada, et miks väljendid nagu "udune Albion" on ammu klišeedeks muutnud ja miks kõik teavad, et "Inglismaal sajab pidevalt", kuigi tegelikult ei saa britid Belgiale selles osas üldse vastu.

Igatahes, kõigist kliimaprobleemidest hoolimata läheb AS Coma oma tänases kuuendas (kokku 12) matšis oma esimese punkti ja teise värava järele. Et kaheksa parema meeskonna (kokku on neid 13) hulka ja seega play-off turniirile pääseda, on meil järelejäänud mängudest vaja umbes viite võitu. Mina olen jälle vigastatud, aga lähen pingile istuma sellegipoolest, muuhulgas seetõttu Fulham-Arsenal teist poolaega mitte nähes. Ent lootused on suured, kuna meiega on tugevdusena liitunud sakslane Jörg Hamburgist, kellel on vist juuras doktorikraad või midagi.

head uut aastat endiselt

Kohane on alustada tõdemusega, et täpselt aasta tagasi ilmutatud postituses 2007 viieks esimeseks kuuks kirja pandud "to-do-list" õnnestus täita kolmandiku ulatuses (magistrieksam, ja seegi õnnestus sooritada alles juunis). Ja ega rohkem sellest rääkida ei tahagi.

Homme käin üle nelja kuu korraks Tartus ära. Nädalavahetusel võib-olla Pärnus. Esmaspäeval sõidan jälle Belgiasse, tõustes enne kella nelja hommikul. Ühistransport on tore.

82. päev / kohtume eestis

Täna on Brüsselis -4 ehk 9 kraadi vähem kui Tallinnas. Samuti on siin peaaegu lumi maas (see tähendab, et katused ja kõnniteed on täis kerget jäist kirmet). Olla "erakordselt külm detsember", väidetavalt.

Nägin veidi aja eest üsna järjekorra ees seismas Matthieu'd (Prantsusmaa), kes lubas, et ostab mulle vajaliku asja ja toob mu kabinetti ära. Ostiski. Tõigi, aga vale asja. Mis tähendab ka, et minu hea nali, mille peale ta seal järjekorras naeris, ei jõudnud talle tegelikult kohale. Matthieu on muidu igati viis mees siiski, aga mitte niivõrd naljamees kui Michael.

79. päev / ainult viis särki triikida veel

Täna on siin temperatuur vist esimest korda käesoleval sügistalvel olnud alla nulli (hetkel aknast paistva DVV sildiga kella/termomeetri järgi -2) ja loomulikult on välja minnes tunne nagu nendel tavaliselt jaanuari lõppu või veebruari algusesse sattuvatel kõige külmematel päevadel Eestis (-20/25 siis). Ja see on üsna masendav. Samas on päris jällegi tore, et mu hea K. on justkui meeldivamaks muutunud - muudkui naeratab ja on viisakas ja ei pläkutagi nii palju poola keeles telefoniga.

Tänase päeva hailait on isegi vast José Manueli esmakordselt laivis nägemine. "Härra presidendi" jutt tundus märksa selgem ja kenam ja loogilisem kui siin (ta prantsuse keel on veidi tugevam tema inglise keelest), ehkki ega ta midagi väga põnevat just ei öelnud. Veel hullemad olid muidugi küsimused, mis saalist tulid, nt "kas komisjonil on plaanis ametnikesse mikrokiibid istutada, et neid siis mugavalt jälgida?" ja "kas te arvate, et olete ikka piisavalt äss mees komisjoni juhtima?"

michael

Michael on iirlane. Tore poiss, halli ülikonnaga, Liverpooli fänn. Kui täna lõuna ajal liftide seintele pandud fotod jutuks tulid, ütles meiega koos olnud tütarlaps, et seal on vist mingid pildid puuetega inimestest. Mina ütlesin selle peale, et mitte tingimata, et mul just oli foto jalgpalli mängivatest moslemitüdruktest ja lisasin, et selline kooslus võib muidugi tolle tütarlapse meelest puue olla. Naersime. Michael teatas seejärel, et jalgpalli mängivad moslemitüdrukud - ahaa, liftis oli foto Arsenalist. Michael on naljamees.

poeesia on liialt tagaplaanil olnud juba

oh katarzyna
ehk võtad viina
ja kohvile piima?

ja see õudne hall kostüüm
on nii kole
aga kahjuks ei ole

midagi teha
ehkki ta keha
polegi nii hull

siiski on ta
seksapiil null
mull-mull

Täna tegi K. ettepaneku, et võiksime kabineti sel reedel aset leidval jõulupeol (vajalik on esineda) ette kanda lühinäidendi, kus mina olen väike tüdruk, kes tahab kaotada sugudevahelist ebavõrdsust ja tema on jõuluvana. Ei, päriselt.

the crocodiles 5:0 as coma

Põhjuseks muidugi tõsiasi, et mina juba umbes 4. minutil pahkluud väänasin ja mängu jätkata ei suutnud. Kohe seejärel tõmbas üks tüüp veel ka reielihase ära ega saanud samuti enam platsile jääda ja nii ta läks.

Linnamüüri juppi (jama, väike; ülemisel pildil) otsides leidsin eile vene poe (alumisel pildil), kus müüdi lihaga pelmeene (Saksamaal tehtud, maitselt nagu eesti omad ehk head; erinevalt poola roppustest) ja ka hapukoort (Leedus tehtud). Mis on suurepärane. Pood oli täis venelasi, sekka mina ja mõned araablased. Müüa rääkis väga head prantsuse keelt. Ma mõtlesin isegi vene keeles suhelda, et neile nende koledas poes rõõmu teha, aga mul ei tulnud meelde, kuidas on "kilekott" ja nii jäi see üritus ära.

ärritusepõhjustajate top 2 hetkel

1) Radikaalfeministist poola naisterahvas minu kabinetis. Tema perekonnanimi tähendada muide hunti poola keeles. Ja see poola keel on üks äärmiselt ropu kõlaga keel mu meelest, eriti siis, kui radikaalfeminist pidevalt telefoniga pläkutab ja iga kõnet umbes "Tšeški-šmeški!" alustab (persse pee-tsee-ndus).

2) Kõige hullem oma lubaduste mittetäitja DG TREN-ist (Saksamaalt). Tädi pidi oma faking magistritöö mulle faking kuus kuud tagasi saatma, fakk. Ja lubas kolm nädalat tagasi, et teeb seda kohe. Ja fakk, ei ole teinud + ei vasta meilidele + ei tõsta toru. Fakk.

intriig

Kõik vahvate komisjoni-stažööride kuumad seiklused, milles mina ei osale, on kirjas siin.

Kommentaariks lisan, et kui seda aadressi juba kogumikus "Daily News" kõigile minusugustele levitatakse, võiks sissekandeid olla a) rohkem ja b) parema kvaliteediga.

PS. Juhanile head reisi ja muidu kaunist.

PPS. Postkaarti tahan!!

eile

Ärkasin umbes üheteist paiku, käisin duši all, sõin praetud vorstikesi + praemuna ja jõin kohvi. Läksin umbes poole ühe paiku üle pika aja toidupoodi - NB! mõlemasse lähedalasuvasse, s.o. nii Delhaize'i kui GB-sse - ja tõin enam-vähem kõik järgmiseks nädalaks vajamineva ning olin kodus tagasi umbes kolmveerand kaheks. Tunnikese tšillisin niisama ja kell 14:55 hakkasin Brüsseli Vabaülikooli (flaamikeelne) poole jalutama, et aegsasti kl 16 algavaks matšiks AS Coma vs The European United kohal olla. Jah, esimese nimi on tuletatud AS Roma nimest ja ei, ei ole kuigi raske arvata, kumma eest mina eile kaasa tegin (Laabit kutsus) . Mäng kestis 2 x 20 minutit (viieminutiline vaheaeg lisaks), seega istusin umbes pool kuus Taneli autosse, mis mind koju tõi, kust umbes kella kuue ajal pubisse kõndisin, et Aston Villa vs Arsenal mängu õigeaegselt vaatama jõuda. Tänu päeval kümnest kümneni vältavale õnnelikule tunnile tegin seda The Old Oakis, mitte Kitty O'Shea's, ehkki viimane üsnagi tuntavalt meeldivam koht on. Pidin ka seekord üksi kohal viibima, nagu teisipäevalgi juhtus. Siis tuli Tanel ja võtsime veel õlut. Kell pool kümme olin kodus tagasi ja tšillisin niisama, misjärel ka magama läksin.

as coma 1:4 the european united

Meie värava lõin muide mina ja seda umbes kahelt meetrilt üsna täpselt posti kõrvale, Magdalena (üks naisterahvas peab pidevalt väljakul olema; nende löödud väravad võrduvad lisaks kahega) ilusast söödust.

Pärast mängu õppisime Taneliga, et lääneeurooplastele ei meeldi eriti duši all käia. Või siis ka selline variant eksisteerib, et neile lihtsalt ei meeldi seda koos idaeurooplastega teha.

homme

Plaanis on umbes üheksa paiku ärgata, käia duši all, süüa ube tomatikastmega + praemuna ja juua kohvi. Minna umbes kümne paiku üle pika aja toidupoodi - NB! mõlemasse lähedalasuvasse, s.o. nii Delhaize'i kui GB-sse - ja tuua enam-vähem kõik järgmiseks nädalaks vajaminev ning olla kodus tagasi umbes poole kaheteistkümneks. Kui seejärel viitsin, teen nädalavahetuseks koju kaasa võetud tööd, kui ei, siis lähen linna väidetavalt täna avatud jõuluturgu vaatama. Umbes 14:45 pean hakkama Brüsseli Vabaülikooli (flaamikeelne) poole jalutama, et aegsasti kl 16 algavaks matšiks AS Coma vs The European United kohal olla. Jah, esimese nimi on tuletatud AS Roma nimest ja ei, ei ole kuigi raske arvata, kumma eest mina homme kaasa teen (Laabit kutsus) . Mäng kestab 2 x 20 minutit (viieminutiline vaheaeg lisaks), seega peaksin veidi pärast kella viite tagasi kodu poole tulema hakkama, kust umbes kella kuue ajal pubisse kõnnin, et Aston Villa vs Arsenal mängu õigeaegselt vaatama jõuda. Tänu päeval kümnest kümneni vältavale õnnelikule tunnile teen seda tõenäoliselt The Old Oakis, mitte Kitty O'Shea's, ehkki viimane üsnagi tuntavalt meeldivam koht on. Loodetavasti ei pea ma seekord üksi kohal viibima, nagu teisipäeval juhtus. Kell kaheksa olen kodus tagasi ja tõenäoliselt hakkan Glitter & Glamour Party poole suundumise asemel tõepoolest nädalavahetuseks koju kaasa võetud tööd tegema, misjärel ka magama lähen.

alustame hollandi keelega

Kuna viibin hetkel ikkagi kakskeelses linnas, on ainult õiglane, et hollandi keele põhialuste vastu huvi tunnen. Alustada tuleb loomulikult hääldamisega. Ja tulemused on head - eelmises sissekandes toodud klassikute väide kõlab üha õigemana. Tsiteerides lehekülge Pronouncing Dutch (with MP3s):

CH - a sound like you make when you clear your throat to spit

ja

G - a sound like you make when you clear your throat to spit

ja

SCH - see also CH above

Aga Flandria linnad on tõesti kenad, eriti Gent:

gare centrale / centraalstation

Täna lõuna ajal üritasime Brüsseli keskrongijaamas (mis näeb siinsetest ülivõimsalt kõige Balti-jaam-enne-remonti-likum välja) pühapäevaks Genti edasi-tagasi pileteid osta. Mis osutus võimatuks ülesandeks.

Kuna mul Belgia pangakaarti pole, siis automaati kasutada ei saa ja tuleb loota elavjõule (mis Brüsseli jaamade piletikassades paistab mingil põhjusel peamiselt hollandikeelne olevat). Tõenäoliselt aitas ürituse nurjumisele kaasa ka järjekorras eelmine reisija, kes müüjatädi hollandi keeles sõimas ja lõpuks, tundus, oma tahtmise sai. Hollandi keel, muide, on äärmiselt jubeda kõlaga haukuv suhtlusvahend ja, nagu klassikud väidavad, kõlbaks hollandlased koos araablastega sõnadega võitlevate armeede eesotsas rindele saata.

Igatahes, luugi ette jõudes muutus kassas trooninud flaami tädi tuju prantsuskeelse kontaktiürituse peale kindlasti veel halvemaks. Kõigepealt teatas ta, et nn weekend-pileteid (edasi-tagasi 50% odavam) ei ole (!), mõne hetke pärast küll ümber mõeldes; ja ütles seejärel summa, mis tundus kahtlaselt suurena. Kohe selgus, miks - ta oli trükkinud piletid mitte Genti, vaid Liège'i. Pärast pikka seletamist (sh inglise keeles) teatas tarmukas naisterahvas, et tema ei saa aru, mida me tahame ja viskas meile raha tagasi. Konkreetselt. Nii oligi.

Antud muti pärast Genti sõitmata muidugi ei jää, aga mõtlema paneb ikka. Võib-olla teevad hollandikeelsed kõik võimaliku "võõraste" Flandriast (Brüssel välja arvatud) eemale hoidmiseks?

flaamid on kurj(em)ad

Sisened poodi, teretad. Inglise keeles. Leti tagant ei vastata. Rohkem kui üks kord. Prantsuse keeles ei julgenud proovida ka. Ja õudne-õudne - seal müüakse kutsikaid poes. Nad on väikestes klaasustega boksides, hirmunud ja/või tüdinud nägudega ja hästi nunnud ja armsad. Müügiruum muidugi kubiseb inimestest, kes hulga möla saatel neid hoolega passivad ja/või käpivad.

Et siis Antwerpenis käisime täna. Linn on muidu väga ilus, aga inimesed enamuses umbes sama rõhutud ilmetega nagu meie 1991. aastal.

31. päev

Täna käisin küberkuritegevusest rääkival seminaril. Mis toimus ilma tõlketa ja suuresti prantsuse keeles. Palju õnne mulle selle puhul. Midagi nagu sain jutust aru, aga samas ikka ei saanud ka. Õnneks vähemalt olid enamikel esinejatel slaidid. Nii sain ikkagi enam-vähem kõik teada näiteks albaanlaste poolt sooritatavatest kuritegudest EL-is ja eriti Belgias. Seost küberkuritegevusega selle presentatsiooni puhul küll tuvastada ei suutnud.

Amuide - ilm on endiselt sitt. Kuuldavasti on küll oodata päikest ja soojakraade. Ma väga loodan. Ei, päriselt. Hetkel paistab, et olen jälle kergelt külmetada saanud. Eileõhtune vee-muda-jalka?

30. päev

Laupäeval põikasin Anderlechtis asuvast IKEA-st naastes (ostsin kruuse, panni, neid plastmassanumaid, milles on mugav külmkapis vorsti-juustu säilitada ja siis veel ka Swedish Shopist vaarika-mustika moosi, jõuluõlut ja kaneelisaiakesi) läbi üsna Eesti esinduse lähedal asuvast poola poest (foto lisatud). Neetud röövlid! Pakk pelmeene maksab poes kolm eurot, saate aru?! TMV!! Aga nende hapukoor on vähemalt prantsuse omast parem ja juba üsna meie oma moodi.

Poes oli mul müüjannaga huvitavalt kulgenud vestlus. Esiteks, kui ma jääkapist pelmeene õngitsesin, pöördus ta minu poole milleski, mis, järeldades võluva Katarzyna tihedadest telefonikõnedest, oli puhas poola keel. Ma siis tuletasin meelde poolakate, tuleb tõdeda, meiesarnast russofoobiat ja vastasin vene keeles. Seepeale ta põrnitses mind veidi ja läks üle prantsuse keelele, mis, tuleb taaskord tõdeda, oli ikka väga vilets, isegi minu tasemest lähtudes. Kui ma rahakotist raha otsisin, passis ta veel pingsalt ka mu ühingu sõrmust. Huvitav oleks kohe teada, mis järeldusele ta selle kohta ka tuli.

Mõned päevad varem ostsin läti sprotte, mida müüb laialtlevinud toidukaupade keti Delhaize minu kodu lähedal asuv kauplus, jällegi ülikalli hinnaga - ca 2.50 konserv.

Ja muide, see, kes eile hommikul maja mõlemad liftid ja 0-korruse koridori pesupulbriga ära kattis, polnud mina.

artikkel brüsselist

Kliki siia.

Mu lemmiktsitaat on see:

"This is, after all, a city whose two most iconic monuments are a sackload of suspended balls and a small boy peeing."

külm on

Ilm.ee järgi on Tallinnas hetkel soojem kui Brüsselis, vastavalt +2 ja -1 kraadi Celsiuse järgi. Juba see iseenesest on piisavalt paha. Aga veel hullem on tõsisasi, et seoses väidetava umbes nelja maa-aluse jõega on siin ka jubedalt niiske ja seega tundub õhk veel palju külmemana - ütleme mingi -15 kuni -20 Tallinna mõistes. Ei ole see "ilus sügis", mida mulle lubati, siia veel kohale jõudnud.

la poste / de post (taxipost)

Nüüd on see siis käes - pidin ikkagi postiga kokku puutuma. Sain nimelt Eestist paki, mida mulle ka kohale tuua üritati, aga mind polnud. Jäeti teade, et saan helistada ja a) uue "kohtumise" kokku leppida või b) ise järele minna. Uuest "kohtumisest" polnud kasu, kuna a) täpset aega ei saa kinni panna ja b) niikuinii olnuks ma võimaldatavas ajavahemikus (9-19) kodust ära tööl. Seega tuli ise järele minna - Anderlechti, 15 peatust metrooga ja siis veel 15 minutit kõndida (pärast seda, kui olin mitme erineva frankofooniga mitmes erinevas keeles suhelnud ja teed küsida üritanud). Selle kohta ei saa vist öelda, et peatus Bizet on Taxiposti lähedal, eks ole. Vihma ka sadas veel ja üldse.

Kusjuures eriti hea nali on see, et kohe minu tänava juures on postkontor. Aga pakke saab kätte Anderlechtist. Isegi Nõukogude Liidu aegadel oli mäletatavasti targem süsteem. Samas on mul üldkokkuvõttes isegi hästi läinud - kui minu uksekaart hakkas viiendal päeval tööle, siis samal korrusel oleva rootslannast stažööri oma ei funktsioneerinud veel üleeilegi.

Ja mis kamm kommentaaridega on? Muutsin Haloscanis ajavööndit edasi ja kindluse mõttes hiljem siis ka tagasi, aga vastavaid linke enam näha pole (samas saab tegelikult klikata küll, aga kommentaarid ei avane enam aknas).

nagu kaks tilka vett

1) Tubbs, poodnik Royston Vasey's. 2) Bettina, sekretär Brüsselis.

nädalavahetus londonis

Seda, et Eesti kaotas, teavad ju kõik. Aga pildil olevat vietnami söögikohta Chelseas vist mitte päris. Naerma ajas küll ja kauemakski kui vaid mõneks sekundiks.

Arvasime Tarmoga, et ju see miskit vietnami keeles tähendab. Muidu poleks nimi ju kuigi rafineeritud. Hiljem juba Belgias guugeldades selgus, et tähendabki, väidetavalt on tõlkeks "õnnelik Buddha". Mis on ju ka väga tabav, kui kaasaskäivat illustratsiooni vaadata, eks ole.

11. päev

Eelmises postituses mainitud meelas naisterahvas muutus minu jaoks kergelt häirivaks juba meie teisel ühisel päeval, s.o. üleeile. Tema peamine probleem paistab olevat just toosama üleharitus, mis on saavutatud tunde ja tunde ja päevi ja öid ja kuid ja aastaid üksi raamatukogus istudes ja millega siis tõenäoliselt kaasneb täielik oskamatus kaasinimestega suhtlemisel. Just äsja, muide, teatas ta, et mu klaviatuur teeb liiga kõva häält ja veidi segab teda. Aga ma üritan ära kannatada, jõuludeni on juba alla kahe ja poole kuu.

Viimane huvitav Belgia-leiutis - et ametiasutuses (linnavalitsus) numbrit võtta, pead seisma pikas järjekorras, seejärel luugi ette jõudes isikuttõendavat dokumenti näitama ja alles siis saad oma numbri ekraanil helendama löömist ootama hakata (see võib vaatlusandmete järgi võtta tunde). Ma andsin täna hommikul end linnaelanikuks registreerimas käies alla (numbri sain küll kätte - 724) ja ootan nüüd, mida Belgia võimud minuga, kes ma vastavalt nõudele kaheksa tööpäeva jooksul end arvele ei võtnud, teevad.

ehk hakkan tihedamini kirjutama nüüd

Täna on mul kuues päev Brüsselis ja ühtlasi esimene, mil hommikul ei esinenudki vihma ja/või udu. Praegugi päike ilusasti väljas. Sellest hoolimata tabas mind suur pettumus - ehkki olen ära ainult viis kuud, anti minu senine ministeeriumi-telefoninumber uuele töötajale. Mõelda, kui palju visiitkaarte raisku läheb. Parem oleks, et mu portfell naastes ikka tagasi antakse.

Tänane päev on ka selle poolest eriline, et kohale jõudis teine stažöör kabinetis, kelleks on välimuse järgi ca 28ne (aga CV järgi üle kolmekümnene) poolatar Katarzyna. Me istume ühes toas, üle laua. Tal on neli magistrikraadi (kaks Varssavist, kust eeldatavalt ka baka, kaks Yale'ist) ja äsja kaitstud doktoriväitekiri (samuti Yale'is). Karm naisterahvas, sõnaga, kuigi pildi peal on ju üsnagi meela näoga? Ja muidu ka väga kena, tõi mulle just kohvi näiteks ja oskas printeriga vajalikke trikke teha. Veidi imelik on isegi mõelda, et mina ligi kümme aastat nooremana ja kordi vähemharitumana olen strukturaalne stažöör (liikmesriigi riigiamenik), tema aga nn blue-book'i oma (tudeng ja/või neeger).

Kõige olulisem tänase juures on aga see, et lõpuks töötab ka uksekaart. Kolm päeva ei olnud sellest mingit kasu, eile funkas see ainult 0-korrusel, aga nüüd juba ka minu omal (12.). See oligi ainuke asi, mis venima jäi - eesti klaviatuuri sain esimese päeva õhtul ja internetis käimise salasõna (jah, siin on neid kaks - lihtsalt võrku logimiseks ja neti külastamiseks) teispäeva ennelõunal, mis olla Berlaymonti kohta hea tulemus.

Viimaks mobiilisidest - netisaitide järgi tundub, et nn rändlus (roaming) on pre-paid telefonikaardist ehk odavamgi, kuna SMS-id ja kõned maalt välja on kaks korda kallimad kui Elisa mehena suvalises Belgia võrgus istuda. Täitsa lõpp, mis riik. Ja suur röstsai maksab mingi 2,5 eurot (Eestis on sellest 50% suurem 1o-12 EEK). Ainult mozzarella on siin odavam, tundub.

kolleegid, kohv

Eile tuli päris uus, s.t. mitte süsteemisiseselt osakonda roteerunud töötaja. Mõnevõrra sotsiaalsem ja jutukam sellest minust, kes ligi kaks aastat tagasi kohale ilmus. Teisest soost ka.

Täna tuli uus süsteemisiseselt roteerunud töötaja, kes esmapilgul ei paistagi kahe aasta tagusest minust kuigipalju jutukam. Sugu on aga ikka teine.

Lähiajal on lisaks Helenile ja Piretile osakonda oodata veel kahte alalist ja ühte ajutist naisterahvast. Üks läheb järgmisest nädalast ära ka, neli on juba läinud. Looduses peab valitsema tasakaal.

Köögipoolelt ka: tõenäoliselt odavaim Eestis müügil olev vajuta-nuppu-ja-valmis kohvimasin (võimaldab ka piima vahustada) viidi mõned päevad tagasi sel kevadel-suvel kas juba kolmandat või siis neljandat korda parandusse. Võimalik, et veel garantiiremonti, aga ma ei usu seda eriti, kuna ostmisest on möödas üle pooleteist aasta ja kes sellisele pasale täiesti vabatahtlikult ikka rohkem kui 12 kuud garantiid annab, eksole?

edukate eesti jalgpallurite (kirja)stiilinäide

Leidsin Soccernet.ee-st või kusagilt mujalt sellisest kohast lingi Ennu blogile. "Ennu" on siis see mees, kes Derby County'sse kaheks aastaks jalgpalli õppima siirdus. Ega pole midagi öelda, huvitav ju lugeda ühikaelust, trennidest ja koduigatsusest. Stiil on umbes selline, nagu mõnedel mu tuttavatel MSN-is. Kõik Veiko Visnapuud ja teised huvilised ootavad ammu huviga, mida ta kirjutab laupäevasest mängust Stafford Rangersi vastu, mil 70. minutil platsile vahetati.

praktikant on vahepeal juba lahkuda jõudnud

Kuna üldiselt on Mihkel minust võimekam kesk- ja pikamaajooksja, veedan ma meie harvad ühised jooksuhetked tavaliselt paar sammu temast tagapool. Enamasti on see muidugi kurb, ent eile sooja päikese käes joostes oli ka minul lõbus. Nimelt moodustus kusagil veerand distantsi möödudes Mihkli halli värvi puuvillase maika seljale päikese ja keha soojenemise koosmõjul Playboy jänesepea. Ent aina paremaks läks. Mõne aja möödudes sai jänesepeast üks üsna suur vagiina, veel hiljem muundus see vagiina terveks Playboy jäneseks (st et lisaks peale oli näha ka keha, smokingu all valge särk ja puha). Pärast kodus vaatasin lootusrikkalt ka enda särki, aga see oli ühtlaselt märjaks saanud ja midagi põnevat mulle ei eksponeerinud.

homme tuleb praktikant

Täna bussi nr 34A istudes võisin selle tagaosa istmete seljatugede tagakülgedel imetleda erinevaid variante suhtumisest peaministrisse. Kui varemalt on juba legendiks saanud "Ansip tšmo!" ning tubli populaarsusega hiilanud ka "Ansip pider!", siis "Ansip lohh!" oli minu jaoks uus lähenemine. Ja paistis olevat ka üks "Ansip pidor!".

Eile jooksmas käies, muide, märkasin ühe maja seinal suurte punaste tähtedega hoopis sellist võimalust: "Ansipidar100%!" Veebilehekülg ansipmudak.com paistab aga praeguseks üldse maas olevat :(

vahtkond või asi vol. 2

Ka eile (s.o. 26.04) õhtul polnud fotokat. Hetkel on aeg-ajalt kuulda kopterit, mõni aeg tagasi aga oli autoliiklus Laagna teelt ja Laagna teele igatahes üpris tihe. Ikka vägivallatult ja õige asja seest seistes.

vahtkond või asi

Käisime pärast Meistrite Liiga poolfinaalmängu Man Utd 3:2 Bayern München Veikkoga kella poole ühe paiku öösel Tõnismäelt läbi. Olles näinud õhtupoolikul linnas hulganisti politseinikke ja vaadanud uudistest erinevaid konspiratiivsusteooriaid lootsime, et saame näha rahvakogunemist ja n-ö oma asja eest seisimist, konfrontatsioone riigivõimu ehk politseiga jne. Aga sittagi. Ehkki Kaarli puiesteel jalgsipatrulle nähes kerkis meie ootus üsna kõrgele, pidime väljakule jõudes tõdema, et kuju ümber oli seda "kaitsma" kogunenud vaid paarikümne inimese ringis. Seda hoolimata AK-s mainitud vastavasisulistest netiüleskutsetest, kuna justkui just käesoleval ööl pandavat kaevamisi varjav tara väidetavalt paika. Valged lindid venekeelse tekstiga "Öine vahtkond" olid käel kõigest kahel. Pronksmehe ees lebas muidugi lilli ja süüdatud olid küünlad, kuid neid vahtis hardunult vaid üks paarike. Ülejäänud rahvas seisis tropis Aljoša vasakul käel kujust endast mitmed meetrid eemal, lisaks käisid kaks meest (üks lindiga) ümber kuju, võib-olla juhuslikult, võib-olla "patrullides". Teine lindiga tüüp kondas üksi kuju ees. Kahjuks polnud mul fotokat kaasas. Kokkuvõttes täiesti mõttetu käik seega.

google'i ime*

1) Mine Google'isse;
2) Vali "Maps";
3) Vali "Get Directions";
4) Kirjuta lahtritesse "New York, New York" ja "Tallinn, Estonia".
5) Vaata rida 23. Ja lõpupoole on ka päris huvitav, täpsed juhised nii Riia kui Tallinna tänavaterägastikus.

* - ise ei avastanud seda küll

lõunapausi tipphetked

1) Trammisõit marsruudil Viru - Paberi, mille käigus õpetasin kaks itaallast piletit komposteerima;

2) Wrapi ja piruka ostmine Stockmanni Delist, kus tööjõupuuduse leevendamiseks on nüüd leti taha pandud ka tädi, kelle rinnasildil seisis koos nimega sõna "osakonnajuhataja". Juhataja küll, aga salvrätikuid mulle kaasa ei pannud, pidin köögist sellised oranžid võtma.

arseblogi 05.02 sissekande avalõik

I reckon it’s going to be a fairly quiet week. Lots of our players will be going off on international duty. Some of them won’t. Instead of training the lads will sit around and play Battleships and keep a close eye on Mathieu Flamini as he is always moving his patrol ship when he thinks people aren’t looking. I’m told Denilson prefers Yahtzee while Mart Poom is the Mouse Trap champion of the squad. He hasn’t been beaten since 1987 in any competition and is the Estonian record holder after he thrashed former President Lennart Meri in a worldwide invitational which took place in the Dorchester Hotel last September.

Info liigub. Eriti on seda näha tõsiasjast, et sõnad "last September" asendusid avaldamisest mõne aja möödudes fraasiga "two Septembers ago".

head uut aastat !!

Käesoleva postitusega on antud veebilehe poolt kasvõi osaliselt kaetud aastate arv kerkinud neljani. Ehkki viimastel kuudel on asjad selles osas tublisti paranenud, võib siiski vaid ette kujutada üritada, kui palju aega ma siin raisanud olen.

Uue aasta esimesel semestril (ütleme näiteks viie kuuga) on töö kõrvalt vaja ära teha/sooritada:

1) Artikkel
2) Magistrieksam
3) Magistritöö

Kes ütleski, et käesolev aasta tuleb meeldiv? Aga vähemalt ei pea enam reedeti Tartu-vahet sõitma.

*****disko

Iga kord on nii, et kui ma aegsasti - s.t. varem - mingeid kooliasju tegema hakata otsustan, saabub mingi jama. Eile õhtul, kui esseega alustasin, seda veel polnud, aga see-eest mängib kusagil ülemiste korruste pool mingi vant juba tubli tunni jagu mingit vandidiskot. Rõve nagu need asjad ikka.

Aga muidu kõigile seksikat aastavahetust.

ai

Eile hilisõhtul nõusid pestes torkasin endale kahvliga parema käe pöidlasse, sisse tungis koguni kaks haru neljast.

Verd tuli ikka üllatavalt vähe.

tüng

Esmaspäeval Kaubamaja - Viru keskus - Hotell Tallink - Kunstiakadeemia ristmiku alust tunnelit läbides avastasin selle Kunstiakadeemia juurde viiva haru kummaltki seinalt hulga plakateid, mis mingit 150 meetri kaugusel paiknevat (äsja avatud?) apteeki reklaamivad. Täna avastasime, et tunneli keskelt lähenedes paremalt esimesele plakatile on keegi musta vildikaga järgnevad sõnad kirjutanud: "TÜNG! Gonsiori 3 on lähemal." Kusjuures on, vähemalt saja meetri võrra.

Tegelikult muidugi pidin ma sel ajal juba Tartu rongis istuma hoopis, aga vaatmis.

mart ja mina

Kes veel ei teadnud, siis Mart on magistrant Brügges. Kuigi me ei ole Brügges siin. Foto tehtud kena homopaari lahkel kaasabil.

pinge langeb

Kallis sõber, lähipäevil ära helista, saada parem sõnum. Roaming on liiga kallis endiselt mu jaoks.

kuidas ministeeriumis töötajaid ergutada

Kell on kohe 17, see tähendab tööpäev hakkab lõpule jõudma. Kabinetti ilmub ülemus.
Tema: "Ja kuidas läheb? Milline on meeleolu?"
Mina: "Läheb üldiselt hästi ja meeleolu on hea, aga arvuti ongi kahjuks lõplikult katki nüüd."
Tema: "Väga hea, tubli!"

Ja nii ma koju suundusingi mõne minuti möödudes.

kadriorus

Olles tänasel päeval peale ärkamist juba tunde mitte midagi teinud, läksime lõpuks nii kella 17 paiku jalutama, jõudes peale kerget Kesklinna-tiiru Kadrioru parki. Seal jälgisime äärmiselt pakse parte, kel kõht alati täis ja kes selle tõttu sinu pakutud saiatükkidest kuigivõrd huvitatud pole. Sellest hoolimata söötis neid ja kihistas rõõmsalt omaette üks meist umbes 8 meetri kaugusel paiknenud tumedate juustega tõmmu, umbes minuvanune noormees. Mingil hetkel tuli noormees meie juurde ja küsis vene keeles, et kus siin president elab. Mina vastasin eesti keeles, et sealpool - mine mööda seda tänavat üles. Tema küsis jälle vene keeles, et kas siis seal ja näitas käega minu näidatud suunas, mina ütlesin jälle eesti keeles, et jah (Laura pani vist ühe "da" ka maha sinna kõrvale). Hakkasime ise seejärel mööda Weizenbergi üles minema ja varsti järgnes meile ka mainitud nooruk, kelle kõrva kohta oli Laura märganud, et see verd jookseb. Kui me enne Mikkeli muuseumit paremale pöörasime, küsis kiirel sammul kuulgenud tüüp ikka vene keeles, et kuhupoole siis nüüd täpsemalt veel. Mina jätkasin ka ikka eesti keeles, et veidi veel üles ja siis vasakule, mille peale tüüp tegi täiesti mõistmatu näo pähe. Leidsin siis, et ikkagi tore ju, kui vähemalt ükski umbkeelne kaasmaalane enam Putinit presidendiks ei pea ja tõin peale intensiivset mõttetööd hädiselt kuuldavale sõnad "prjamo" ja "levo", mispeale vestluskaaslase nägu särama lõi, ta veel üle küsis, et kas siis varsti "na levo" ja edasi läinud ta oligi. Laura arvas pärast veel, et ehk hoopis turist Moskvast.

stipendiaatide elust

Rääkisin eile Messengeris Esperiga, kes kurtis, et elu Helsingis on väga kallis. Kui ta mulle teatud summasid nimetas, siis tõdesin, et on tõesti, kuna kõik nimetatud summad olid kasvanud (peale stipendiumi suuruse ja bussikaardi maksumuse). Seda, kas ta ka kuum eesti poiss on, ei tahtnud Esper aga väga arutada. Peab ikka korraks ise kohale minema.

täna

Läksin 7:30-se Tallinn-Tartu bussi peale, et jõuda kl 10:15-ks kolm nädalat vältava "intensiivkursuse" esimesse loengusse (kokku on neid 12). Kohal olid peale õppejõu mina ja proua Repsi nõunik. Õppejõud rääkis 30 minutit ja otsustas siis, et pool tundi tarkust on piisav stiimul ühe päeva jooksul viis tundi bussis viibimiseks. Tagasi sõitsin kell 11:00. Ohjah.

täna lõunapausil

Käisime Hellas Hundis, mina kusjuures võtsin "hilise hommikusöögi" (mis nüüd, kui vorstikesed on asendatud seentega, tegelikult enam üldsegi nõnda hea ei ole). Arve makstud, läksin WC-sse. Jõudes vastavale uksele lähemale, nägin tuttava näoga meest. Tahtsin juba tervitada, aga siis sain aru, et tegemist Mart Poomiga, kes mu teretuttavate hulka siiski ei kuulu. Lauda naastes nurusin Lauralt tema märkmiku vahel olnud postkaardi ja läksin auväärselt ja väga fit paistnud väravavahilt autogrammi küsima. Oma elu esimest. Võtmesõnaks siis pigem "Arsenal" (vennal Marko Kristali oma ju juba niigi on :)).

"Tere ja head isu, kas teilt autogrammi võib paluda?" alustasin. Mart vaatas ehmunult ajalehe pealt üles ja vastas näoilme selginedes: "Ikka võib". Ulatasin postkaardi, tagumine külg pealpool ja ka pastaka, Prantsuse Kultuurikeskuse logoga. Nüüd on postkaart üleni autogrammi täis. Tänasin (edu hooajaks miskipärast ei soovinud) ja Poom ühmas midagi vastuseks. Lahkusin, jättes mehe lõunasööki lõpetama ning edasi lehte lugema.

algas 3. töönädal

Nüüdseks on siis suve kui sellisega suht kõik ka - uued ülemused on tänasest kõik kohal ning käesoleval nädalal tuleb juba ka tööd teha. Lisaks muidu vaikselt, samas kindlalt vihmastuv ilm. Noorematel lugejatel soovitan tõsiselt mõelda selle üle, kas nad ikka soovivad kõrgharidust nominaalajaga omandada.

käib puhkuse 4. nädal

Täna lõin Ühingu jalgpallitreenis ülikõva värava - Kala audiviskest tulnud ja korra maha põrganud palli suunasin trahvikasti vasakust nurgast vasaku jalaga Lumiste selja kaudu (kerge puude) Ratassepale lati alla. Ja muidugi on see äärmiselt oluline.

Aga hoopis põnevam on tõsiasi, et läksin hommikul kallisse naistejuuksurisalongi ja soovisin kammi osta (kuna oli vaja juukseid kammida ja enda oma polnud kaasas). Selgus, et tehing ei toimu - müügis neid riistu polnud. Siis andis administraator (?) mulle ühe tööriistana kasutatava kammi ja ütles, et tehku ma end sellega korda. Tegingi. Juuksurineiud ehk jagasid toimunu lahti ka, aga soomlastest kliendid vist küll mitte, jõllitasid täiega.

algab puhkuse 2. nädal

Nimeta baaris maksab õlu nüüd 35 krooni varasema 32 asemel. Hinnatõus seega märkimisväärne - ligi 10 protsenti. Muidugi, kui see 10% kuue (v-o ka rohkema, aga enne 2000. aastat ma seal ei käinud) aasta peale ära jagada, siis polegi kuigi hull.

Taustal pakin Itaaliaks asju ega suuda selle käigus kuidagi leida ei Berliinist ostetud 90 eurosenti maksnud ohutut õllepudeliavajat ega mais muretsetud kolmest kuuajasest läätsepaarist viimast. Loodetavasti veab vähemalt transpordiga ning veel reedel väldanud rongidega seotud inimeste streik on nüüdseks läbi.

kuidagi lühike 30 päeva oli

Ja nagu alati, valdab mind suurspordivõistluse lõppedes kerge kahjutunne.

Kusjuures - olles jalgpalli maailmameistrivõistluseid jälginud alates 1990-ndast aastast (seitsmeaastasest peale), nägin ma eile alles oma kolmandat finaali otselülituses. 1994 viibisime vennaga maal ning seal kadus finaalipäeva lõuna paiku elekter (mis enne järmist hommikut ei naasnudki); 2002 aga lendasime perega "õigel" ajal hoopis Berliinist läbi Riia Tallinna suunas. Sellised huvitavad juhtumised senises ajaloos siis.

isegi praktika tundus kurnavam

Noored, kui teil veelgi nooremaid lapsi peaks kusagil olema, siis viige nad Rakvere linnusesse - saab vibu lasta, mõõgaga poseerida, rüütlikiivrit proovida ja ka sellist totakat punase ristiga hõlsti kanda. Lisaks paikneb seal üks kurblik lammas (muretsegu talle kaaslane vähemalt, raisk). Mul on kõigest ülalmainitust (v.a. kiiver ja lammas, loomulikult) ka ennast kujutavad fotod.

Puhkama saab juba üheksa päeva pärast. Ja mu seksi venda näevad gruupidehordid taas kümne nädala möödudes.

lähiajal kuni +30

Tööl on endiselt hirmpalav, kuid kuna kliimaseade maksvat miljoneid, siis ei soovi Rahandusministeerium selle paigaldamiseks vajalikke finantse eraldada. Tahaks teada, kas nende enda suuruselt, ehituselt ja vist ka asetuselt päikese suhtes üsna sarnases hoones on too seade installeeritud või mitte. Vastused palun jätta kommentaari kujul.

head riigi- ning rahvuspüha

Kui ma jaanilaupäeval linnas roosa t-särgiga hängisin, peatas mingi ahv meie kõrval auto ja hakkas kõnealusele riideesemele osutades hirnuv-röökivalt naerma. Ise-enesest võiks ju sellisest kohutavast sallimatusest ning hingematvast diskrimineerimisest solvudagi, ent kuna sarnast käitumist (ehkki kergelt alternatiivsete vahenditega) harrastavad ka näiteks vähemalt teoorias Eesti hariduseliidi hulka kuuluvad Ugala liikmetest teadusmagistrandid, ei võinud ma mainitud ahvi peale siiski pahandada.

keskkonnaministeerium imeb

Tippkraad oli täna Tallinnas 28. Seljas on ülikond (õnneks küll hele). Puhkama saab juba kahekümne viie päeva pärast.

stiilipuhtus loeb

Pildil olev naiskodanik nägi muidu välja umbes nagu kuninganna Eliisabett teine. Kahju ainult, et püromaan või püromaanidega seotud.

hiigeltootlikkus

Helsingist jõudsid minuni neli kirja, millega Nordea pank erinevaid infokilde edastanud on. Kolm olid jamad, aga selle jamaduse tegi tasa neljas (pärit e.a. oktoobrist), mis teatas, et minu kontole, kus 2005. aasta alguse seisuga oli täpselt 1.28 eurot, on juurde kantud 4 euro eest intresse. Kolmveerandaastane tootlus seega 312,5%. Niimoodi võib ju rikkaks saada. Liiati kui nüüd, mitu kuud hiljem, pappi veelgi rohkem peaks olema. Lähen otsingi nüüd oma netipanga koodid üles.

täna lõunal

Käisime Nimetas. Võtsime päevapraed, kokku kaks. Mina maksin. Templikogule ehk nn discount-kaardile (saad üheksa märki peale, on 10. päevapraad tasuta) lõi leti taga olnud naisterahvas (uus) vaid aga ühe templi. Küsisin põhjust. Ta leidis, et "üks ostukord = üks tempel". Mina väitsin varasematele kogemustele tuginedes aga, et Nimeta poliitikaks on kindlasti siiski "üks praad = üks tempel". Lõpuks õnnestuski mul ihaldatud teine märk kirja saada. Naisterahvas vabandas. Ütlesin suuremeelselt, et pole hullu.

eino

Jooksin eile töölt koju minnes bussi peale. Eeldatavalt venelasest juht pani aga muidugi uksed just siis kinni, kui mina ühissõiduki kõrvale jõudsin, olles neid eelnevalt pikalt lahti hoidnud tingimustes, mil keegi enam siseneda ega väljuda ei soovinud. Sain tigedaks, ropendasin kõva häälega ja näitasin juhile (s.t. parempoolsele tahavaatepeeglile) mitme sekundi jooksul keskmist sõrme. Bussi jalaga siiski ei löönud. Pärast oli palju parem olla, pealegi sõitis koheselt ette järgmine buss.

oma bakat kirjutava tšiki rõõmuks siis

Kohutav dilemma - tahaks homseteks (noh, tänasteks) seminarideks lugeda, aga ei saa, sest toas on palav; teeksin akna lahti, aga ei saa, sest all röögivad mingid vandid; seega olen sunnitud akna kinni jätma, mis aga tähendab, et lugeda polegi võimalik - keskenduda ei saa, kuna toas on nii palav. Ilgelt nõme ju.

mine, raisk, kogele!

Volbril ei käinud. Tartus siis. Selle asemel sai pühapäeval läbi selle Merekeskuse (?) kõnnitud, mis Rotermanni kvartali ja sadama ja muu sellise lähistel paikneb. Väga äge elamus - suur kaubanduspind, mis üleni, sh seinad, riideid täis. Pidevalt kõlavad venekeelsetest naisterahvastest müüjate hääled, mis toovad kuuldavale lauseid nagu "Puma-paidat, kaikki kokot!" või "Norsustringit! Norsustringit!"

Kes järgmisena sünnipäevale kutsub, sellele kingin. Rä.

päris sitt

Tegin täna pea terve tööpäeva jooksul tööd. Seda polegi peale BNS-i päevi minu mäletamist mööda enam juhtunud.

jens!

Hommikuti Lasnamäelt kesklinna sõitvates liinibussides number 67 ja number 68 viibib aeg-ajalt üks pikkade rasvaste juustega vene naine, kes justkui enda, aga samas ka kogu bussi ja eriti enda lähedal olevate inimestega kõval häälel vestleb. Või siiski pigem neile monoloogi peab. Täna rääkis ta vahemikus Laulupeo - Kunstiakadeemia, kuidas tema mingid sugulased (vist, algust ei kuulnud, edasi oli pidevalt "oni") õpivad keeli (eesti, hispaania), käivad puhkamas (Prantsusmaal, Hispaanias) ning restoranides söömas (Lätis). Siis läks naine maha.

Mina sõitsin veel ühe peatuse edasi ja mõtlesin, et Arsenal jõudis eile õhtul Meistrite Liiga finaali. Ja seda, et hommikul avastatud Sportneti live-ülekanne (autoriks Ott J., loetav siit) oli nunnu.

sooritasin eile saksa keele testi:

"Piisav keeleoskus," seisab tunnistusel austerlannast testija hinnang.

Nojah, tehke järgi.

riigiametis õpib

Just avastasin:

faktileht muutub kiiboordil kerget näpukat tehes justkui fak-it!-leheks.

Jaa, naljakas.

eakaaslased puudu

Kunagi käisin klassivennaga Nimetas Arsenali vaatamas ja teisega ja mõlemaga ühiseltki. Siis jäi üks kõrvale ja hiljem ka teine - mängu tulid naised ja muud, viimasel ajal mingid Tallinna filosoofid. Nii jah. Ja kui ma nüüd arvasin, et olen endale uue ilusa ja/või prillidega ning kõhna arse-buddy leidnud, siis selgus, et ei, tegelikult saab Itaalia ta mitmeks kuuks endale. Nii et kui mind vaid mitu kuni mitukümmend aastat vanemate meestega ühes lauas näha võib, siis juhtub see rangelt olude sunnil.

Aga üldiselt on nii, et Nimeta ei meeldi mulle enam (v.a. lõunatamispaigana - suured ja kohati ka head päevapraed). Viimased kaks korda pole Arset väljahõikamisest hoolimata näidanud, mistõttu koht on olnud täis mingeid põhjast pärit britte, kes alkoholiauruste silmadega Man U ja/või Newcastle'i mänge passivad ja kõva häälega mölisevad. Ja teenindajad on ülbed muide. Sitt koht.

arsenal 2:0 juventus

Ja sõnu polegi ju vaja.

ei ole tänane foto, ei

Eriti meeldivad mulle meie rõivaste omavahel harmoneeruvad värvitoonid. Aga ka need lõbus-humoorikad ilmed on täitsa nummid. Enne viit kuud sellist diskensit nüüd kahjuks ei saa.

aleks on 80% popp

Avastasin nüüd, et Orkutis, kus ma ikka veel väga tihti käin, olen jälle vidinaid juurde saanud. Ainus, mis järgnenud ülevat tunnet rikkus, on mõni tund tagasi saabunud akadeemilist progressi nõudev e-kiri.

Edasi hakkan prantsuse keeles (minevikku kasutades) oma viimast puhkust kirjeldama. Ajee.

ai

Kui me täna hommikul Kivi Puhkemajja suundudes Tartusse jõudsime ning Narva maanteelt Puiestee tänavale keeranud olime, kommenteeris üks naiskolleeg (olemata päris kaua Tartus käinud) nähtut järgmiselt: "Nagu Venemaale oleks jõudnud." Lause mõte siis see, et ümbrus kuidagi armetu ja nn parsa välja paistis. Endal oli seda kuuldes korraks nagu valus, aga ega mingit diskussiooni algatada polnud võimalik - kant tundus mullegi üsna kohutav. Samas ma veel nii üheksa kuud tagasi päris sedamoodi ei mõelnud.

Igatahes, loo moraal: ma ei taha enam välistudengitelt küsida, et kuidas neile Tartu meeldib. Mitte, et ma neilt üldse midagi küsida või neile midagi öelda tahaksin, aga siiski.

eelmise jutu jätkuks...

... tõi Piia mulle täna ühe Wayne's Coffee muffini. Et talle läinud minu väidetav represseeritus hinge ja nii. Väga hea muffin oli.

Ja kui me juba endistest klassikaaslastest räägime, siis kas see lapsepuhkusel olev isa Indrek Vainu, kes tänases EPL-is ilmunud inimkaubandusevastasele kirjale alla sirgeldas, on tolle prisma läbi relevantne tegelane või ei?

Viimaks pean kirjutama ka ühest tööl aset leidnud humoorikast seigast. Nimelt helistasin ühe teise ministeeriumi ühele naisametnikule, kelle töötelefon kutsus kaua-kaua. Keegi lõpuks vastas, imelikult hingeldades-sosistades. Naisterahva nimi oli õige, aga Coreperi juhisest ei teadnud ta midagi. Mõistatuse lahenedes selgus, et tegemist on vajaliku ametniku perearstist emaga, kes ei osanud vähimalgi määral aimata, miks tütre töönumber tema mobiilile suunatud on. Et ka järgmine samale numbrile tehtud kõne auväärt doktorini viis, on tõestuseks sellele, et tegemist polnud mingi ühekordse anomaaliaga, vaid tõelise mõistatusega. Paraku jäi viimane lahendamata, kuna vajadus naisterahvast tabada langes aja jooksul ära ja seega pole ma temaga endiselt vestelda saanud. Huvi samas igati säilib veel.

daamidele homset naistepäeva

Palju raha muidugi kulub jälle, kusjuures nn sõbrapäev ju alles oli. Miks keegi mulle kunagi lilli ja kommi ja kooki ei too, mh seda aspekti arvesse võttes, et ma tööl pidevalt pea 100%-liselt naistest koosnevas kollektiivis ja naiste võimu all viibin? Just mina olen siin see, keda meeles pidama ning poputama peab, igatahes.

Aga. Elus on ka ilusaid asju. Täna õhtul näiteks saab telekast (Viasat Sport 3) vaadata mängu Barcelona - Chelsea, homme kannab sama kanal (ja ka Nelonen) üle kohtumist Arsenal - Real Madrid. Mõelge selle peale, kui oma tüdruku või ema või tädi või vanaema või sala-armukese rahuldamisega hätta jääte.

9 päeva vahet

Prantsuse keeles on esmaspäevaks kaheksa (vist) lehekülge kirjalikke harjutusi teha. Või pigem teha neist "nii palju, kui jõuate". Millest ma järeldan, et ainus, mida õpetajanna instruktsiooni eiramisega kaotada saab, on tema respekt. Mida aga muidugi pole kunagi olnudki, sest grupi tase on vastav, eks. Ühest küljest on see kurb, teisalt aga ka mõnus, kuna minuga võrreldes täpselt sama lollid on minust ametialaselt kordi kõrgemal asuvad persoonid. Viimatimainitute olemasolu parim külg on aga veel see, et ülikooli lõpetav õpetajanna ei saa tunni jooksul mingilgi viisil kurja häält teha - vanuselt endale isaks-emaks sobivate tähtsate riigiametnike peale ta ju ei lõuga.

Jooksvast: homme sõidame Berliini (kus mh JML-ga hängime) tagasi pühapäeval. Toompeale lipuheiskamisele seega tänavu ei lähe (soovi korral vt 24.02.2005 sissekanne, mille sisu kohta nüüd tean, et minu poolt Trossiks peetu kandis tegelikult hoopis nime "Põld" - olid ajad, kui ma veel kirjutada jõudsin). Aga ilusat vabariigi aastapäeva kõigile.

"Termiinus!"

õudne, noh

Teemapäevalise survega alustati minu suunal juba hommikul vara. Õnneks asjad tööl kuigipalju hullemaks ei läinud, vaid naaberkabineti-Terje käis laua juurest läbi ja pakkus kommi. Võtsin pakutu vastu ka, sest Mesikäpp mulle täitsa et maitseb kohe. Edasi vastasin hommikusele survele (adekvaatselt, ma loodan), misjärel saadetud töömeilidessegi sobiliku tervitusrea lisasin ning hakkasin õhtul ees ootavaks surveks valmistuma. Hetkel vastav ettevalmistus muidugi endiselt käib.

Keegi neljapäeval lõunale tahab minna?

morrissey on siis 04.04 helsingis või ei?

Käisin esmaspäeval juuksuris ja pean nüüd kõiki naisfänne kurvastama - lokke enam ei evi. Ühingus ei kommenteerinud keegi (meestekari), tööl kommenteerisid kõik (naistekari). Muidu on väga hea; ainsaks probleemiks ostub aga tõik, et mu peal on isegi mütsiga väga külm. Õnneks läheb õhk homsest vähe kevadisemaks, väidab portaal ilm.ee (link parempoolses veerus).

kontserdil käisin

Igatahes.

Vene muttidel on suured rinnad ja poola omadel jällegi puhmas vuntsid. Võib esineda ka vastupidi. Mõlematele meeldib "bravissimo!!" karjuda, kergete variatsioonidega. Kõige nunnumad lapsed on noored usbekitarid, kuna naeratavad nõnda palju; ülbeimad on jällegi Venemaa metropolidest pärit lõngused. Doktor kultuuriminister/patroon on üsna tüse ja hakkab ka nelja-viie trepiastme peale hingeldama, samas tema kõnene inglise keel on oodatust ehk isegi kergelt parem.

paradigma muutub

Kui ma veel Helsingis stipendiaat olin, olin ma "virloainen" ja "Virosta". Eile aga nimetati kogu meie ülimeeldivat kollektiivi omavahel "eestiläisteks" ja öeldi, et kogu kamp on "Eestistä". Oli kohe palju ägedam tunne, mis tugevnes veel siis, kui kõige ülemusem ülemus endale Stockmannist allahinnatud talvesaapad ostis.

külmanalja venemaalt

childish giggle of the day (ikka kopin f365-te)

Mõtlesin ennist - olles just lõplikult ära tüdinenud oma töö kavandi viimasest ehk siis hindele esitatavast versioonist - et kui persoon, kelle perekonnanimi on 'Prikk' töötab oma kodumaa välisministeeriumis ja kõnealune asutus otsustab ta lähetada mõnes ingliskeelses riigis paiknevasse saatkonda, on ikka päris hea nali küll ju. Ha-ha!

tervishoidjatele palgatõusu palun

Kui ma reedel Ravi tänaval asuvas Silmakliinikus käies meditsiiniliste protseduuride järel all registratuuris parajasti arve tasumist lõpetasin, teatas mind teenindanud vaalamõõtmeline noorem naisterahvas juba selle üle 10 minuti väldanud protsessi käigus end minu kõrvale asetanud eakale ja suht kontaktivõimetule meesterahvale, kelle saatekiri ja pensionäritunnistus letti katsid, et võtku ta, värdjas (tegu pole tsitaadiga), ometi number endale, muidu ei teenindata. Vanakese õnneks olin ma sel ajal, kui vaal oskamatult arveid trükkida ja kaardimakset läbi viia üritas, talle ettenägelikult numbri juba võtnud. Vaalale see küll ei kõlvanud, kuna tal oli "järgmisena ees 182", ent vaala märksa vähem vaaljas naaber soovis just sobivat ehk 183. numbrit teenindada. Andsin siis naabrile vastava paberilipaka ja juhendasin koos vaalaga vanakese õigesse kohta. Loodetavasti said nad hakkama.

palju uut

Vanemast meesterahvast vana Mercedesega sõitnud taksojuht vastas eile öösel minu järelpärimise peale, et Tallinnas sõidab ringi 1700 litsentsiga ja ca 1000 litsentsita taksot, mis olla tublisti rohkem kui näiteks Helsingis. Kus nad siis olid kõik, ah?

A kurat, sel aastal on hoopis teistmoodi kui muidu. Sel aastal peab 2. jaanuaril tööle minema.

keelehuumor jätkub

Pole küll soomekeelne sõna seekord, internatsionaalne bränd hoopis, aga selline noor olla küll ei tahaks.

põhjaosariikide keelehuumor

maagika

Pärast seda, kui Gilberto eile õhtul lisaaja viimasel minutil skooris ja seisuks 2:2 tegi, hüppas kogu mind sisaldanud kuuene Nimeta-seltskond püsti ja röökis/tantsis nagu idikad. Mina olin tõenäoliselt vähemalt top 2 ididkas, kui mitte idikam. Idikaks olemise käigus suutsin muuhulgas pintsaku hõlmaga oma klaasi laualt maha tõmmata (õnneks oli kõnealune Carlsbergi logoga klaas just A Le Coqist tühjaks saanud) ja asjade loomuliku arenguna purunes see muidugi kildudeks. Jorss baarileti tagant röökis seepeale umbes midagi sellist nagu "viis sotti!", millest järeldasin, et ju siis maksab Carlsbergi logo tõesti metsikult.

nagu F365 sõnastas: only in america

See seadusandjast naine tahab noori Massachusettsi (tervitan siinkohal Mihklit) jalgpallureid kiivreid kandma sundida. Et peavigastused ja nii. Hokis ja ameeriklaste jalgpallis ju kantakse.

Lähemalt võid lugeda näiteks siit (eriti juhin tähelepanu järgnevale lausele, viies lõik ülevalt: "The measure up for discussion before the Joint Committee on Public Health was initially a heading ban, but was rewritten at the last minute to the helmet requirement"). Või ka siit.

otsin tööd, mida tehes enne kl 11 ärkama ei pea

Käisin ortopeedi juures, Magdaleenas. All fuajees hängis muuhulgas kunagine kohalik tipp-pallur Indro Olumets (kelle eesnime tema ema väidetavalt tualetis olles välja mõtles). Ortopeed väitis, et on vaja elektriravi. Läksin elektriravi saama, Ravi tänavale. Elektriga ravijad väitsid, et ortopeed on loll ja et tegelikult on vaja võimelda (vist) ja igal juhul taasturaviarsti külastada (Ravi tänaval). Olukord kisub põnevaks.

28.12 9-13

Just selgus, et nädalal, mis jääb jõulude ning aastavahetuse vahele, pean tööl olema kokku tervelt pool päeva. Ma arvan, et see on päris hea info. Ma arvan veel ka, et teenindussektori-inimestel pole üldsegi mitte samaväärselt vedanud.

ehk poomil veel veab

BBC leheküljelt:

Doncaster land plum Arsenal draw

Doncaster have been rewarded for their giant-killing of Aston Villa in the Carling Cup with a tie at home to Arsenal in the quarter-finals.

The League One side, who thumped Villa 3-0 in the last round, will relish facing another Premiership heavyweight.

Elsewhere, Bolton will travel to Wigan, whose reserves shocked Newcastle to reach the last eight.

And in the other ties, Birmingham will host Manchester United, while Blackburn will travel to Middlesbrough.

Igati tore näha, et Donny nõnda kenasti elab. Või kuidas, Esper?

diskussioon euro üle

Koht: Viru tänav, Tallinn.
Aeg: ca kl 14 päeval, 01.12.2005.
Tegelased: kaks päris viisaka/targa välimusega eestikeelset meesnoorukit (nii minu-/meievanust) ja mina (minu-/meievanune).

Esimene nooruk: "Kle mine ära, euro päris on 13 krooni, mingi 15,6 on raudselt!"
Teine nooruk: "Kle mine ise, ma just vahetasin alles, 13,5 krooni oli kurss!"
Esimene nooruk: "Ole nüüd, euro kurss on riiklikult kindlaks määratud - 15,6!"
Teine nooruk: "Ma räägin, 13 oli kurss!"
Esimene nooruk raputab pead, ütleb midagi, aga ma enam ei kuule.
Teine nooruk vastab, mina ikka ei kuule.
Kaotan noored kusagile selja taha, silmist.

Kui keegi tahab 13 krooniga eurot müüa, siis valige mu number.