esmaspäev, märts 03, 2008

kohanemisraskused

Ma paiknen nüüd tööl üksinda (kaheses) kabinetis ja lihtsalt naudin seda. Veelgi toredam on see, et keegi väljaspool osakonda ei tea, et ma olen tööl tagasi. Samuti ei tea keegi (isegi mitte osakonnas) mu uut telefoninumbrit. Ja keegi ei tule enam reede pärastlõunal minu tuppa sööma, jooma ja noh, "pläkutama" pole ilus sõna, seega "vestlema". Elu on ikka lillkapsas!

Muidugi, madala(palgalise) riigiametniku olu pole naljategemine. Ühe Brüsseli-võla (slaidide) korraliku tänaõhtuse koostamise eesmärgil jõin suure tassi kohvi, aga kuna olin loodetust tublim ja slaidid said arvatust kiiremini valmis, pole nüüd selle kohviga sittagi peale hakata. Istu vaid edasi ja klõbista (ja ära lase sellega teist magada), sest und ei tule veel hea mitu aega. Nimelt jõin tööl ka kolm tassi ja enne seda hommikul kodus ühe. Enne stage'i jõin hommikuti ühe ja tööl ühe; ai-ai, see äsjalõppenud teine ja parem Erasmus võib veel tervisele mõjuda pikas perspektiivis.

Kommentaare ei ole: