esmaspäev, jaanuar 21, 2008

1:5 ehk teine värav käes

Aga punkte ikka null. Ohjah.

Positiivsema poole pealt tunnen vajadust kirjeldada seda, kuidas eileõhtuses Brügge-Brüssel rongis (käisime Mardiga Terjel külas) kahele umbkeelsele lõunaeurooplasele (Portugalist, tundus) Gare Centrali paiknemist seletada üritasin. Nimelt päris umbes 35aastane naisterahvas pärast kakskeelset teadustamist vagunisaatja poolt ning selle järgnenud pikemat ja erutatud arutelu oma meessoost kaaslasega minult prantsuse-portugali segakeeles, et kas Gare Central on "Midi või hoopis Zuid". Vastasin prantsuse keeles et ei kumbki, vaid et Gare Central on antud rongi kolmest Brüsseli-peatusest keskmine ja et nüüd kõigepealt tuleb Midi ja seal ei pea nad veel maha minema, kui Centrali tahavad. Tädi ei saanud midagi aru. Küsisin, et kas ta inglise keelt räägib. Tädi tegi žesti, millest võisin välja lugeda, et "veidi". Kordasin sama inglise keeles. Ikka oli ta ilme täiesti juhm. Võtsin siis kehakeele appi, tõstes oma parema käe kolm sõrme püsti (käeseljaga tema poole) ja kordasin inglise keeles, et Brüsselis on kolm peatust. Sellest sai ta aru ja küsis emakeeles, et kas Central on esimene. Ütlesin, et ei, et keskmine. Kui ta näost ikka selgus puudus, kordasin seda uuesti ja lasin kolmest üleval olnud näpust kaks äärmist alla. Uskuge, niivõrd rõõmsat ja rahuolevat ilmet pole endale otse näkku suunatud keskmise sõrme peale veel mitte keegi nähtavale toonud.

Kommentaare ei ole: