kolmapäev, märts 08, 2006

eelmise jutu jätkuks...

... tõi Piia mulle täna ühe Wayne's Coffee muffini. Et talle läinud minu väidetav represseeritus hinge ja nii. Väga hea muffin oli.

Ja kui me juba endistest klassikaaslastest räägime, siis kas see lapsepuhkusel olev isa Indrek Vainu, kes tänases EPL-is ilmunud inimkaubandusevastasele kirjale alla sirgeldas, on tolle prisma läbi relevantne tegelane või ei?

Viimaks pean kirjutama ka ühest tööl aset leidnud humoorikast seigast. Nimelt helistasin ühe teise ministeeriumi ühele naisametnikule, kelle töötelefon kutsus kaua-kaua. Keegi lõpuks vastas, imelikult hingeldades-sosistades. Naisterahva nimi oli õige, aga Coreperi juhisest ei teadnud ta midagi. Mõistatuse lahenedes selgus, et tegemist on vajaliku ametniku perearstist emaga, kes ei osanud vähimalgi määral aimata, miks tütre töönumber tema mobiilile suunatud on. Et ka järgmine samale numbrile tehtud kõne auväärt doktorini viis, on tõestuseks sellele, et tegemist polnud mingi ühekordse anomaaliaga, vaid tõelise mõistatusega. Paraku jäi viimane lahendamata, kuna vajadus naisterahvast tabada langes aja jooksul ära ja seega pole ma temaga endiselt vestelda saanud. Huvi samas igati säilib veel.

Kommentaare ei ole: