esmaspäev, jaanuar 24, 2005

come, armageddon, come...

Mööda seinu, mööda maad,
tüdruk vaatab, kust ta saab.
Vaatab, mõtleb, midagi ei näe,
kuni mina annan talle käe.

Sära siis kerkib neiu silmi,
tundub, nagu vaatamas me filmi -
kaovad valud, argimured,
varsti saabumas on kured.

Kõik meil sujub, seks on hea
(no siis, kui mina välja vean).
Hea on olla kaunis noor,
eriti, kui veidi hoor.

Proaktiivselt ent keegi tuleb,
mu silmad neiu suunal suleb,
enda koju ära viib
ja läbi ongi meie riim.

Et käesoleva sissekande ajalooline olulisus selles laiutavate suurepäraste ridade tõttu täielikult varjule ei jääks, mainin siinkohal ära, et lõpuks ometi sai mu lemmiksõna ka luulevormis kirja pandud. Kes ei tea (palju uusi fänne/gruupisid, mis teha), siis selleks lemmiksõnaks on loomulikult proaktiivsus koos oma erinevate vormide ning tuletistega.

Kommentaare ei ole: