Prantsuse keeles on esmaspäevaks kaheksa (vist) lehekülge kirjalikke harjutusi teha. Või pigem teha neist "nii palju, kui jõuate". Millest ma järeldan, et ainus, mida õpetajanna instruktsiooni eiramisega kaotada saab, on tema respekt. Mida aga muidugi pole kunagi olnudki, sest grupi tase on vastav, eks. Ühest küljest on see kurb, teisalt aga ka mõnus, kuna minuga võrreldes täpselt sama lollid on minust ametialaselt kordi kõrgemal asuvad persoonid. Viimatimainitute olemasolu parim külg on aga veel see, et ülikooli lõpetav õpetajanna ei saa tunni jooksul mingilgi viisil kurja häält teha - vanuselt endale isaks-emaks sobivate tähtsate riigiametnike peale ta ju ei lõuga.
Jooksvast: homme sõidame Berliini (kus mh JML-ga hängime) tagasi pühapäeval. Toompeale lipuheiskamisele seega tänavu ei lähe (soovi korral vt 24.02.2005 sissekanne, mille sisu kohta nüüd tean, et minu poolt Trossiks peetu kandis tegelikult hoopis nime "Põld" - olid ajad, kui ma veel kirjutada jõudsin). Aga ilusat vabariigi aastapäeva kõigile.
"Termiinus!"
Jooksvast: homme sõidame Berliini (kus mh JML-ga hängime) tagasi pühapäeval. Toompeale lipuheiskamisele seega tänavu ei lähe (soovi korral vt 24.02.2005 sissekanne, mille sisu kohta nüüd tean, et minu poolt Trossiks peetu kandis tegelikult hoopis nime "Põld" - olid ajad, kui ma veel kirjutada jõudsin). Aga ilusat vabariigi aastapäeva kõigile.
"Termiinus!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar