vanadus tõesti ei ole rõõm

Ma arvan, et kõige ägedam viimastel aegadel juhtunud asi on kalli naaberkorporatsiooni kahe värvikandja, u 7-8 rebase ja kahe või kolme kasti õlle ilmumine 14. oktoobri 16:54 Tartu-Tallinn rongi. Lisaks sellele, et nende ülbed näod ja kehahoiakud pärast kurva tõsisasja - vabu kohti ei ole - selgumist hoopis vähemülbeteks muutusid ja et poisid terve tee seisma pidid, pakkus mulle tugevat rahuldust ka nende õllejoomise peale kohale tulnud turvameeste saabumine. Kahjuks ma olude sunnil (istusin sündmuste poole seljaga ja idika moodi vahtida ei tahtnud) kogu nalja ei näinud, aga asi päädis sellega, et tüübid õlle edasi ei võtnud.

Tallinnas oli veel paar rebast vastas neil muide. Ehk peaks me ka niimoodi laiama hakkama, aga siis ikka targalt ja targu aegsasti jaama poole sammudes.