Eilse Tartu-Tallinn rongiotsa järel võib öelda, et vähemalt osa kohalikust (umb)slaavikeelsest elanikkonnast - täpsemalt vanemas keskeas vähemkindlustatud meesterahvad - kardab noori ja ilusaid pärismaalasi. Järgnevalt illustreeriksin paari näitega.
Näide 1: Sisenen vagunisse. Vagun on täis. Olen sunnitud istuma mingit venekeelset raamatut lugeva, dressipükse ning vanglatätoveeringut kandva eelmainitud kriteeriumitele vastava isase isendi kõrvale. Küsimusele, et "kas on vaba", noogutatakse ähmi täis näoga, ühtegi sõna ütlemata ja tõmbutakse koomale, päris kössi akna äärde kohe. Mitte, et seda isegi teise klassi vagunis vaja oleks. Aga ükskõik. Asun ka ise lugema. Piletimüüja suhtleb mehega ("Dammssalu") naeratades ning vene keeles, tüüp tunneb end selle peale kohe silmnähtavalt parmini. Kui Tamsalu kätte jõudma hakkab, tunnen käsivarrel näputorget ja tõstan silmad, tabades oma ronginaabri pilgu, kes ilmselgelt (ja erinevalt nt Lasnamäe bussidest aega veetvast noorematest eestimaalastest) oma umbkeelsust häbenedes mulle käte ja näoilmetega oma väljumissoovi demonstreerida üritab. Tõmbun siis koomale ja lasen mehe mööda. Ukse poole siirdudes vaatab ta veel kartlikult tagasi. Mul hakkab tast kahju.
Näide 2: Sealsamas Tamsalus tuleb peale mu pinginaabrist veidi vanem ja veidi prolem mees, kes kannab mingit rohelist töörõivast (kahjuks ei saa tema puhul ei rahvuse ega keeleoskuse kohta kindlalt öelda, aga mõnikord piisab õige asja ära tundmiseks ka peaaegu et naiivinduktivistlikust vaatlusest). Ainus vaba iste vagunis on seesama minu kõrval värskelt vabanenud aknaalune plats. Kuid onu ei soovi/julge sinna istuda, vaid läheb hoopis vaguni otsa seisma. Kui järgmises jaamas kaks tšikki väljuvad, on mehel aga järksu hopsti! isteasend sisse võetud. Samas jaamas tuleb ka peale üks suurte kottidega vanem eestlanna, kes minu kõrval laiutava istme vakantsuse kohta huvi tunneb ja end seejärel ka tagumiku peale toetama asub. Vot nii.
Et siis kas tegu on pigem üldiste tendentsidega, või olin ma lihtsalt liiga ilus ja kena ja rahvusest tulenevalt ehk ka venelasi mitte piisavalt hindav nende meeste arvates, nii et nad minu personaalruumi üldsegi mitte häirida ei tahtnud ega tihanud? Selles on küsimus.
Näide 1: Sisenen vagunisse. Vagun on täis. Olen sunnitud istuma mingit venekeelset raamatut lugeva, dressipükse ning vanglatätoveeringut kandva eelmainitud kriteeriumitele vastava isase isendi kõrvale. Küsimusele, et "kas on vaba", noogutatakse ähmi täis näoga, ühtegi sõna ütlemata ja tõmbutakse koomale, päris kössi akna äärde kohe. Mitte, et seda isegi teise klassi vagunis vaja oleks. Aga ükskõik. Asun ka ise lugema. Piletimüüja suhtleb mehega ("Dammssalu") naeratades ning vene keeles, tüüp tunneb end selle peale kohe silmnähtavalt parmini. Kui Tamsalu kätte jõudma hakkab, tunnen käsivarrel näputorget ja tõstan silmad, tabades oma ronginaabri pilgu, kes ilmselgelt (ja erinevalt nt Lasnamäe bussidest aega veetvast noorematest eestimaalastest) oma umbkeelsust häbenedes mulle käte ja näoilmetega oma väljumissoovi demonstreerida üritab. Tõmbun siis koomale ja lasen mehe mööda. Ukse poole siirdudes vaatab ta veel kartlikult tagasi. Mul hakkab tast kahju.
Näide 2: Sealsamas Tamsalus tuleb peale mu pinginaabrist veidi vanem ja veidi prolem mees, kes kannab mingit rohelist töörõivast (kahjuks ei saa tema puhul ei rahvuse ega keeleoskuse kohta kindlalt öelda, aga mõnikord piisab õige asja ära tundmiseks ka peaaegu et naiivinduktivistlikust vaatlusest). Ainus vaba iste vagunis on seesama minu kõrval värskelt vabanenud aknaalune plats. Kuid onu ei soovi/julge sinna istuda, vaid läheb hoopis vaguni otsa seisma. Kui järgmises jaamas kaks tšikki väljuvad, on mehel aga järksu hopsti! isteasend sisse võetud. Samas jaamas tuleb ka peale üks suurte kottidega vanem eestlanna, kes minu kõrval laiutava istme vakantsuse kohta huvi tunneb ja end seejärel ka tagumiku peale toetama asub. Vot nii.
Et siis kas tegu on pigem üldiste tendentsidega, või olin ma lihtsalt liiga ilus ja kena ja rahvusest tulenevalt ehk ka venelasi mitte piisavalt hindav nende meeste arvates, nii et nad minu personaalruumi üldsegi mitte häirida ei tahtnud ega tihanud? Selles on küsimus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar