Tõepoolest. Ja teda tuleb nautida. Hulgi ja erinevates variatsioonides. Mina näiteks vaatasin reedel Sõpruses filmi "Üheksa laulu". Kahjuks oli film suhteliselt nõrk, isegi hoolimata külluslikust erootikast. Samas tuleb positiivses võtmes ära märkida, et näiteks esimesele kohtamisele minevale neiule ja noormehele või ka kahele neiule või ka kahele noormehele suudaks kõnealune linateos kindlasti pakkuda kiiret ja valutut ülesaamist igasugustest võimalikest piinlikustunnetest. Mõnedele võib ta aga ka hoopis vastupidise mõjuga olla - pärast ühe suht suure peenise lähiplaani tormas nähtu peale saalist välja trendikalt riides noormees, ise poindi pärast siis ka enda meelest irooniliselt aplodeerides. Noormehele järgnes neiu, kes minu arvates aga oleks kindlasti tahtnud nimetet riista edasi imetleda. Kuid mis teha, eks suhted olegi ju üks kompromisside jada ja nii.
Eile aga oli kultuur Nimeta Baaris. Kohal erinevate rahvuste ning elualade esindajad. Kõige tähtsamatena tuleks ehk ära mainida paari sõbra seltsis lõõgastunud rahvuskoondise pallivõlurid ja innukad Manchester Unitedi toetajad Artur Kotenko ning Maksim Smirnov, keda kõigest mõni tund varem võis näha Kadrioru staadionil, kus TVMK ja Levadia võitlusliku 0:0 viigi välja mängisid. Kotenkol oli stiilne harjasoeng, valge ja helesinise värvilahendusega liibuv sviiter ning sarnast helesinist tooni rippuva tagumikuga teksad, mida kaunistas hõbedane võtmekett. Tõenäoliselt viibis meeldiv noormees selles Suur-Karja tänava sotsialiseerumisasutuses alles esimest korda, sest Oliver pidi talle WC-sse viiva tee avaldama. Juukseid ilmselt tauniv Smirnov aga kandis üsna sarnase lõikega sviitrit, mis ent punast värvi, kaunistuseks mingid musta tooniga kritseldised. Ja Maksi teksad (tumesinised) olid Arturi omadest igatahes hulka kuulimad. Vot nii.
Eile aga oli kultuur Nimeta Baaris. Kohal erinevate rahvuste ning elualade esindajad. Kõige tähtsamatena tuleks ehk ära mainida paari sõbra seltsis lõõgastunud rahvuskoondise pallivõlurid ja innukad Manchester Unitedi toetajad Artur Kotenko ning Maksim Smirnov, keda kõigest mõni tund varem võis näha Kadrioru staadionil, kus TVMK ja Levadia võitlusliku 0:0 viigi välja mängisid. Kotenkol oli stiilne harjasoeng, valge ja helesinise värvilahendusega liibuv sviiter ning sarnast helesinist tooni rippuva tagumikuga teksad, mida kaunistas hõbedane võtmekett. Tõenäoliselt viibis meeldiv noormees selles Suur-Karja tänava sotsialiseerumisasutuses alles esimest korda, sest Oliver pidi talle WC-sse viiva tee avaldama. Juukseid ilmselt tauniv Smirnov aga kandis üsna sarnase lõikega sviitrit, mis ent punast värvi, kaunistuseks mingid musta tooniga kritseldised. Ja Maksi teksad (tumesinised) olid Arturi omadest igatahes hulka kuulimad. Vot nii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar