"kurat, päikest tulite siia võtma või?!"

Nii kodumeeskonna peatreener (ja suurepärane jalgpallikommentaator) Aavo Sarap Eesti Meistriliiga tänase 14. vooru kohtumise Tallinna Kalev - Paide Linnameeskond esimesel poolajal oma hoolealustele, kes tõesti väga sitasti mängisid. Matš oli äärmiselt igav ja lõppes seisuga 0:0. Päikese käes Kalevi Keskstaadioni tribüünil istuda oli samas võrdlemisi mõnus (ametliku protokolli järgi oli kohal 110 pealtvaatajat, kellest osa, tõsi küll, eelistas viibida varjus).

kaloritarbimise vähendamine raskeneb aina

Sain eile õhtul teada, et Molly Malone's pakub nüüd esmaspäevast kolmapäevani kl 20 - sulgemisaeg ISIC-kaardiga inimestele kaks Premiumit ühe hinnaga. Ja nad isegi küsivad, et ega külastaja tudeng pole ja ei pruugi jaatava vastuse peale mainitud plastiktükikest nähagi küsida. Samuti ei rakendu mingi piirangud ehk kogu seltskond võib sisuliselt 20kroonist õlle kummutada, kui vaid "tudeng" seda ettekandjalt küsib. See on ju päris meeldiv. Rohkem juua kõigile.

kalamaja idüll

Käisin äsja jooksmas, tegin sellise mõnusa ja võrdlemisi rahuliku tempoga otsa - nii umbes 40 minutit. Päike oli kaunil loojumiseelsel kõrgusel. Ilm natuke jahe, aga mitte väga hull. Inimesi liikvel eriti polnud. Ühesõnaga väga kena jooksuaeg (heheh). Järsku puges rahuliku jooksja suhtes ca kl 1(3) suunas paiknenud puumajaga külgneva aia avatud jalgväravast välja äärmiselt tige saksa lambakoera moodi olevus ja sööstis, hambad irevil, minu poole. Jäin paigale, võtsin mingil põhjusel sisse sellise territoorimi kaitsva positsiooni (kummardusin ettepoole, põlved kergelt kõverdatud) ja tõin kuuldavale nähtamatuks jäänud koeraomanikele suunatud nördimus- ja protestihüüde, mis kõlas umbes nagu segu mingist möirgest ja hüüdsõnast "t**a!" Koer tegi üllatunud näo, keeras otsa ringi ja puges aeda tagasi. Olen tõeline ürgmees - murdja.

lossivein 28 on täitsa ok kusjuures

Vabariigi aastapäeva õhtul Mollys terve mängu leti ääres seistes Arsenali vaadates sain vaheajal teist õlut ostes kümme krooni vähem tagasi. Taipasin seda umbes veerand tundi pärast tehingut. Otsustasin, et ei tõstata teemat. Järsku pöördus õlle müünud blond naisterahvas kümnekaga vehkides minu poole. Eesti - palju toredaid inimesi, eksole.

motellis

Avastasime jõuludeks saadud DVD-mängijaga mängides, et näeme ka vahvat kohalikku telekanalit Neljas. Nüüd käibki juba pikemat aega film "Videolint" (Tape, USA 2001). Hetkel üks tüüp üritab väita, et vägistas kümme aastat varem ühe naise. Aga antud naine (Uma Thurman) pole väitega nõus. Teine tüüp, kes on antud naisesse armunud, vaatab asja pealt, segaduses. Päris hea film on.

neljapäev

Käisin täna esimest korda pärast 25. septembrit sõidutunnis. Olles vahepeal õpetajat vahetanud. Lukašenka režiimi kiitva ENSV-lase asemel õpetab mind nüüd vahpeal üle aasta minuga tööl tuba jaganud kolleegile 90% sarnanev meeldiv meesterahvas. Kes aeg-ajalt Lukašenka režiimi kiitva ENSV-lase pihta kergeid torkeid kuuldavale toob. Mis on meeldiv. Lisaks ta peaaegu et kiitis mind. Mis on veelgi meeldivam.

Tänase päeva emotsionaalseks kõrghetkeks oli ent kahtlemata juristide ja keeletoimetajatega kahe kokku umbes kuute lauset sisaldava tekstilõigu üle vaidlemine. Tundus juba, et jään peale, kuid pidin end lõpuks siiski ühe teada-tuntud vanasõnaga trööstima.

kahju maksumaksjast

Ja sõbrad Solarisest ehitasidki mu vaate kinni, näha on veel vaid Niguliste kiriku torn. See on väga jube ikka. Aga no kahe otsaga asi muidugi - kas ma tingimata pean ilusat Toompea-vaadet nautima - maksumaksja raha eest? Ja samal ajal oma isiklikku blogisse sissekannet kirjutama arvutis, mis ostetud maksumaksja raha eest? Istudes toolil, mille eest on makstud maksumaksja raha eest? Kulutades elektrit, mille eest tasutakse maksumaksja raha eest? Hingates õhku, mis köetud maksumaksja raha eest? Jne? Jne?

Ohjah. Lähen teen nüüd teed. Maksumaksja raha eest. Enne võtsin ühe kohvi. Seegi tuli maksumaksja raha eest. Vaene maksumaksja, ai-ai. Õnneks need ürditilgad, mida tee sisse panen, ostsin ikka ise. Kuigi samuti maksumaksja raha eest, sest palka maksab mulle ju teatavasti maksumaksja. Vaene maksumaksja.

kips tuli maha

Esimene mulje 30 päeva marli ja kipsi taha varjunud ja täna õhtupoolikul vabastatatud käest oli üsna vastik - kohati kollakas-sinakas värvus, paistetus, deformeerumine, kangus, karedus jne. Nüüd hakkab juba looma - nimetissõrme ja pöialt on peale 7,5 tundi kuiva trenni võimalik vasaku käe abita tasa-tasa sõrmeotsi pidi enam-vähem teineteise vastu painutada. Homme kavatsen keskmist sõrme treenida. Elagu näpuosavus.

olmeolud

Olles lõpuks ometi (ca 1 kuu tagasi) saanud enda valdusse Toompea-vaatega kabineti, olin ma asjade käiguga vägagi rahul - nautida Tallinna iidsele nõlvale (ülejäänud Vanalinn ja meri kuuendale korrusele kahjuks peaaegu üldse ei paista) avanevat vaadet on hoopis midagi muud kui Olümpia hotelli passida. Kahjuks ei arvesta minuga aga Sakala keskuse (Solaris mu tagumik) ehitajad. Juhul, kui nad veel hoone uue maksimumkõrguseni jõudnud pole, pannakse mu Toompea-vaade lähitulevikus kinni. Mis tähendaks, et see pea kolm aastat ootust oli pikas perspektiivis täiesti asjatu. Mis omakorda tähendaks, et Tallinna linnas valitsevad poliitilised jõud saaksid jälle punkti kirja. Välja arvatud juhul, kui uue kobarkino avamine uues Sakalas pealinna kinohinnad sarnaselt Tartus aset leidnuga märgatavalt alla lööb.

sügavalt

Pärast kaht päeva lausprantsuskeelset koolitust tundsin ma end teisipäeva õhtul üsna kurnatuna. Nii et kohe meeldiv oli Kuusinguga Pariisi Gare du Nordi juures tänavakohvikus üks "suur valge vaadist" tellida. Hind, selgus arve toomisel, oli 9.20 eurot. Sain tigedaks, kuni hakkasin mõtlema, et üks sõidtund (25 minutit) maksab autokoolis mulle 140 krooni pluss platsikasutustasu (1.20 krooni minutis). Ja seda õlut nautisin vähemalt 2 x 25 minutit. Ühesõnaga, kõik on siiski üsna suhteline, paistab.

prillid läinud

Meri viis ära. Ausalt. Lollusi juhtub. Nagu hetkel Kaukaasiaski. Karm.

ja kohtunik on itaallane

Nii et Teise maailmasõja tulemuste ümberhindamine käib täie hooga otse Euroopa südames. Suure põnevusega ootan Vene Välisministeeriumi vastavat protestiavaldust.

jätsin õlled ööseks sügavkülma

kalamaja kaunidus vol 2

Jooksin täna kodust väljudes bussi peale. Jooksma hakkasin, kuna nägin kaugelt eemalt, et mingid tüübid jooksevad samuti ja kaovad just mu eest nurga taha. Jooksin siis üsna kiiresti ja samale nurgale jõudes nägin, et ca 150 meetri kaugusel paiknev buss on ees ning et keegi sinna enam ei sisene. Siiski jätkasin imelikul kombel jooksimist. Ja meeldiv hallpea rooli taga ootaski mind. TAK-i kontekstis vist umbes esimest korda elus. Meinstriim on meeldiv, pean siinkohal ma tõdema.

paberid valmivad järjest

Alustades löövalt ja konkreetselt, jagaksin kõigepealt Kalamajas kohatavaid erivõlusid:

Kohe tolle teate lähedal paikneb peaaegu tuliuus kohvik Boheem, kus teenindus varieerub üsna heast äärmiselt sitani. Õnneks saime ise eile üsna head kogeda. Salatid-krepid on odavad (õlu samas suht Vanalinna hinnaga) ja no kuidas sa ei lähe kohta, kus veininõu pärimise peale vastatakse: "Ega me ei ole veel mingit põhjalikku veinikoolitust saanud - valige ise, mis teile meeldib."

jalgpalli ei taha keegi reedel VM eest mängida?

Ma pean hüppeliigese ravi eesmärgil kümme korda Ida-Tallinna Keskhaiglas laserravi saamas käima. Hetkel on neli korda juba käidud. Mõnus, minge ka. Ülbe eesti tädi ja vähemülbe vene tädi ravivad (loe: asetavad kordamööda laserit paika) ja mul on rätik peas ja meeltes vaid see raadiojaam, mis parasjagu neil valitud. Patsiendid kõrvalboksides on valdavalt eestikeelsed, seega võiks siit soovi korral järeldada, et "vene keele kõnelejatel" on luude-liigestega asjad palju paremas korras. Aga ma pole kindel, et antud soovi evin.

hehh

Unustasin ära, et alltoodud lollidest loomadest hoopis rohkem elamisväärseks teevad Tartu sealsed politseinikud. Ma polnud veel näinud, et tänaval õlut joovat ilmselgelt ebakaines olekus isikut (imelik, Barclay pargi kõrval Videoplaneti ees omaette väitlev vanamees kaheliitrise õllega) patrullauto aknast manitsevalt Pirogovile suunataks. Politseiriik muidugi, eksole.

elamisväärsus

Eesti kõige elamisväärsemaks linnaks Tartut pakkunud uuring võib endas isegi mingit iva sisaldada. Nimelt on ta mainitud neljakümne seitsmest paigast esimene (ja tegelikult üldse esimene linn kui selline), kus siili nägin:


Fotol kujutatud isend jooksis volbriööl umbes kella 1 ja 2 vahel üle Veski tänava. Järgmisel päeval leidus veelgi vahvama avastusena (polnud varem üldse ühtegi näinud) Toomemäel järgmine tõsiselt toksimisega tegelev rähn:


Loom ja lind saavad aru, kus on hea? Kui ka jah, siis raudteejaama ümbrus näeb endiselt ikka eriti ropp välja. Tehtagu midagi.

looduse imedest

Eile õnnestus mul peaaegu olla tunnistajaks kassikepile. Kiisud piidlesid teineteist katusel tšillides ja muudkui lähenesid sammhaaval. Sabad käisid erutunult edasi-tagasi. Kahjuks tüdis eeldatavalt isane isend eeldatavalt emasest isendist lõpuks siiski ära ja hüppas maapinnale. Kust siis seina äärt mööda hiilida üritanud uuele emasele järele tormas. Esialgne emane lahkus kurvalt. Nii et pean endiselt igatsuse ja huviga oma esimest korda ootama.

orkut nüüd ka eesti keeles, selgub

Ehk viimane meeleheitlik katse Facebookist (seni vaid neli keelt) mööda minna.

Scrap = sissekanne
Scrapbook = külalisteraamat
Committed = hõivatud
Testimonials = iseloomustused
Best feature = parim omadus
Dry/sarcastic = kuiv/sarkastiline

Jne. Lemmikuks on hetkel ehk "[...] lisas 4 uue/uut foto(t)".