153. päev

Tere, hea lugeja!

Käesolevaga teatan, et edaspidi ma Belgia ja maailma pealinnast Brüsselist erakordselt harvaid reportaaže ei tee, kuna sõidan täna õhtul tagasi koju. Nii palju pelmeene on vahepeal söömata jäänud!

Eestis muidugi jääb veelgi rohkem blaanše joomata. Ja ma pole kindel, kes juhul, kui peaksin valima pelmeenide ja blaanšide vahel, et emba-kumba enam kunagi mitte tarbida, peale jääks.

eesti mehed on kuumad ja kavalad:

täna teeme sauna

Pärast seda kui ma eelmise nädala lõpus revolutsiooni ja solidaarsuse vaimus riigiametnikest stažööride õiguste nimel kergelt barrikaadidele tõusin, olen sellest äärmiselt väsinud ja suhtlen taas vaid kõige tähtsamatel teemadel - kas ilm on piisavalt ilus, et pargis lõunat süüa; kas mängu peaks vaatama Kitty O'Shea's või The Old Oakis; kas peaks ehk veel mõnda senimaitsmata kohalikku õlut proovima; kas ma viitsin juba oma slaidid ära teha või mitte jne. Üldiselt on lahkumise tunne juba vägagi kohal ja seega ma enam väga rabeleda ei soovi.

Tähtsamatest kohalikest arengutest võib ehk mainida nõukogu hoonesse sloveenide poolt topitud päikeseenergiaga töötavaid igiliikurlillekesi, mis lakkamatult oma õit ühelt poolt teisele vangutavad.

Riigiametnikest stažööride õiguste nimel aga võitlevad teised - peamiselt sakslased - edasi. Heitluse seniseks ainsaks silmaga nähtavaks tulemuseks on ühe stažööride eest vastutava naisterahva äärmiselt suurel määral ärritamine. Aga loodetavasti on vähemalt tulevastel põlvedel kasu.

Lõpetuseks veel üks pilt sellest üsna tahumata Ida-Euroopa ilust, millega viimased ligi viis kuud ühes kabinetis üle laua veetma olen pidanud:

nagu ikka

Vahepealne päikeselaine (laupäeval oli lisaks 15 kraadi sooja) on asendunud tavapärase olustikuga ehk väljas on udu. Ja see on hetkeks juba nõnda tugev, et Berlaymontist umbes 3oo-400 meetri kaugusel paiknev OLAF-i (kõrg)hoone mulle enam aknast sisse ei paista. Loodetavasti tuleb EV 90 pilvitum.

As Coma lõpetas selsamal kaunil eelmainitud laupäeval oma hooaja, jäädes 13 meeskonna konkurentsis kahe võidu ehk kuue punktiga üheteistkümnendaks ega pääsenud seega EV 90-ga samal ajal toimuvale kaheksa parema tiimi finaalturniirile. Ma süüdistan oma vigastust loomulikult!

childish giggle of the weekend

Veidi hilinenult küll, aga no ikka lapsik ju:

Ehk siis "hollandi kabaree- ja muusikaduo koosseisus Thomas Acda ja Paul de Munnik", "popgrupp" Van Dik Hout ja "rokiband" De Dijk esinevad juunikuus Java Eilandil, Amsterdamis. Ma ise vaatama ei lähe seekord.