mart ja mina

Kes veel ei teadnud, siis Mart on magistrant Brügges. Kuigi me ei ole Brügges siin. Foto tehtud kena homopaari lahkel kaasabil.

pinge langeb

Kallis sõber, lähipäevil ära helista, saada parem sõnum. Roaming on liiga kallis endiselt mu jaoks.

kuidas ministeeriumis töötajaid ergutada

Kell on kohe 17, see tähendab tööpäev hakkab lõpule jõudma. Kabinetti ilmub ülemus.
Tema: "Ja kuidas läheb? Milline on meeleolu?"
Mina: "Läheb üldiselt hästi ja meeleolu on hea, aga arvuti ongi kahjuks lõplikult katki nüüd."
Tema: "Väga hea, tubli!"

Ja nii ma koju suundusingi mõne minuti möödudes.

kadriorus

Olles tänasel päeval peale ärkamist juba tunde mitte midagi teinud, läksime lõpuks nii kella 17 paiku jalutama, jõudes peale kerget Kesklinna-tiiru Kadrioru parki. Seal jälgisime äärmiselt pakse parte, kel kõht alati täis ja kes selle tõttu sinu pakutud saiatükkidest kuigivõrd huvitatud pole. Sellest hoolimata söötis neid ja kihistas rõõmsalt omaette üks meist umbes 8 meetri kaugusel paiknenud tumedate juustega tõmmu, umbes minuvanune noormees. Mingil hetkel tuli noormees meie juurde ja küsis vene keeles, et kus siin president elab. Mina vastasin eesti keeles, et sealpool - mine mööda seda tänavat üles. Tema küsis jälle vene keeles, et kas siis seal ja näitas käega minu näidatud suunas, mina ütlesin jälle eesti keeles, et jah (Laura pani vist ühe "da" ka maha sinna kõrvale). Hakkasime ise seejärel mööda Weizenbergi üles minema ja varsti järgnes meile ka mainitud nooruk, kelle kõrva kohta oli Laura märganud, et see verd jookseb. Kui me enne Mikkeli muuseumit paremale pöörasime, küsis kiirel sammul kuulgenud tüüp ikka vene keeles, et kuhupoole siis nüüd täpsemalt veel. Mina jätkasin ka ikka eesti keeles, et veidi veel üles ja siis vasakule, mille peale tüüp tegi täiesti mõistmatu näo pähe. Leidsin siis, et ikkagi tore ju, kui vähemalt ükski umbkeelne kaasmaalane enam Putinit presidendiks ei pea ja tõin peale intensiivset mõttetööd hädiselt kuuldavale sõnad "prjamo" ja "levo", mispeale vestluskaaslase nägu särama lõi, ta veel üle küsis, et kas siis varsti "na levo" ja edasi läinud ta oligi. Laura arvas pärast veel, et ehk hoopis turist Moskvast.

stipendiaatide elust

Rääkisin eile Messengeris Esperiga, kes kurtis, et elu Helsingis on väga kallis. Kui ta mulle teatud summasid nimetas, siis tõdesin, et on tõesti, kuna kõik nimetatud summad olid kasvanud (peale stipendiumi suuruse ja bussikaardi maksumuse). Seda, kas ta ka kuum eesti poiss on, ei tahtnud Esper aga väga arutada. Peab ikka korraks ise kohale minema.

täna

Läksin 7:30-se Tallinn-Tartu bussi peale, et jõuda kl 10:15-ks kolm nädalat vältava "intensiivkursuse" esimesse loengusse (kokku on neid 12). Kohal olid peale õppejõu mina ja proua Repsi nõunik. Õppejõud rääkis 30 minutit ja otsustas siis, et pool tundi tarkust on piisav stiimul ühe päeva jooksul viis tundi bussis viibimiseks. Tagasi sõitsin kell 11:00. Ohjah.

täna lõunapausil

Käisime Hellas Hundis, mina kusjuures võtsin "hilise hommikusöögi" (mis nüüd, kui vorstikesed on asendatud seentega, tegelikult enam üldsegi nõnda hea ei ole). Arve makstud, läksin WC-sse. Jõudes vastavale uksele lähemale, nägin tuttava näoga meest. Tahtsin juba tervitada, aga siis sain aru, et tegemist Mart Poomiga, kes mu teretuttavate hulka siiski ei kuulu. Lauda naastes nurusin Lauralt tema märkmiku vahel olnud postkaardi ja läksin auväärselt ja väga fit paistnud väravavahilt autogrammi küsima. Oma elu esimest. Võtmesõnaks siis pigem "Arsenal" (vennal Marko Kristali oma ju juba niigi on :)).

"Tere ja head isu, kas teilt autogrammi võib paluda?" alustasin. Mart vaatas ehmunult ajalehe pealt üles ja vastas näoilme selginedes: "Ikka võib". Ulatasin postkaardi, tagumine külg pealpool ja ka pastaka, Prantsuse Kultuurikeskuse logoga. Nüüd on postkaart üleni autogrammi täis. Tänasin (edu hooajaks miskipärast ei soovinud) ja Poom ühmas midagi vastuseks. Lahkusin, jättes mehe lõunasööki lõpetama ning edasi lehte lugema.

algas 3. töönädal

Nüüdseks on siis suve kui sellisega suht kõik ka - uued ülemused on tänasest kõik kohal ning käesoleval nädalal tuleb juba ka tööd teha. Lisaks muidu vaikselt, samas kindlalt vihmastuv ilm. Noorematel lugejatel soovitan tõsiselt mõelda selle üle, kas nad ikka soovivad kõrgharidust nominaalajaga omandada.

käib puhkuse 4. nädal

Täna lõin Ühingu jalgpallitreenis ülikõva värava - Kala audiviskest tulnud ja korra maha põrganud palli suunasin trahvikasti vasakust nurgast vasaku jalaga Lumiste selja kaudu (kerge puude) Ratassepale lati alla. Ja muidugi on see äärmiselt oluline.

Aga hoopis põnevam on tõsiasi, et läksin hommikul kallisse naistejuuksurisalongi ja soovisin kammi osta (kuna oli vaja juukseid kammida ja enda oma polnud kaasas). Selgus, et tehing ei toimu - müügis neid riistu polnud. Siis andis administraator (?) mulle ühe tööriistana kasutatava kammi ja ütles, et tehku ma end sellega korda. Tegingi. Juuksurineiud ehk jagasid toimunu lahti ka, aga soomlastest kliendid vist küll mitte, jõllitasid täiega.

algab puhkuse 2. nädal

Nimeta baaris maksab õlu nüüd 35 krooni varasema 32 asemel. Hinnatõus seega märkimisväärne - ligi 10 protsenti. Muidugi, kui see 10% kuue (v-o ka rohkema, aga enne 2000. aastat ma seal ei käinud) aasta peale ära jagada, siis polegi kuigi hull.

Taustal pakin Itaaliaks asju ega suuda selle käigus kuidagi leida ei Berliinist ostetud 90 eurosenti maksnud ohutut õllepudeliavajat ega mais muretsetud kolmest kuuajasest läätsepaarist viimast. Loodetavasti veab vähemalt transpordiga ning veel reedel väldanud rongidega seotud inimeste streik on nüüdseks läbi.

kuidagi lühike 30 päeva oli

Ja nagu alati, valdab mind suurspordivõistluse lõppedes kerge kahjutunne.

Kusjuures - olles jalgpalli maailmameistrivõistluseid jälginud alates 1990-ndast aastast (seitsmeaastasest peale), nägin ma eile alles oma kolmandat finaali otselülituses. 1994 viibisime vennaga maal ning seal kadus finaalipäeva lõuna paiku elekter (mis enne järmist hommikut ei naasnudki); 2002 aga lendasime perega "õigel" ajal hoopis Berliinist läbi Riia Tallinna suunas. Sellised huvitavad juhtumised senises ajaloos siis.

isegi praktika tundus kurnavam

Noored, kui teil veelgi nooremaid lapsi peaks kusagil olema, siis viige nad Rakvere linnusesse - saab vibu lasta, mõõgaga poseerida, rüütlikiivrit proovida ja ka sellist totakat punase ristiga hõlsti kanda. Lisaks paikneb seal üks kurblik lammas (muretsegu talle kaaslane vähemalt, raisk). Mul on kõigest ülalmainitust (v.a. kiiver ja lammas, loomulikult) ka ennast kujutavad fotod.

Puhkama saab juba üheksa päeva pärast. Ja mu seksi venda näevad gruupidehordid taas kümne nädala möödudes.

lähiajal kuni +30

Tööl on endiselt hirmpalav, kuid kuna kliimaseade maksvat miljoneid, siis ei soovi Rahandusministeerium selle paigaldamiseks vajalikke finantse eraldada. Tahaks teada, kas nende enda suuruselt, ehituselt ja vist ka asetuselt päikese suhtes üsna sarnases hoones on too seade installeeritud või mitte. Vastused palun jätta kommentaari kujul.

head riigi- ning rahvuspüha

Kui ma jaanilaupäeval linnas roosa t-särgiga hängisin, peatas mingi ahv meie kõrval auto ja hakkas kõnealusele riideesemele osutades hirnuv-röökivalt naerma. Ise-enesest võiks ju sellisest kohutavast sallimatusest ning hingematvast diskrimineerimisest solvudagi, ent kuna sarnast käitumist (ehkki kergelt alternatiivsete vahenditega) harrastavad ka näiteks vähemalt teoorias Eesti hariduseliidi hulka kuuluvad Ugala liikmetest teadusmagistrandid, ei võinud ma mainitud ahvi peale siiski pahandada.

keskkonnaministeerium imeb

Tippkraad oli täna Tallinnas 28. Seljas on ülikond (õnneks küll hele). Puhkama saab juba kahekümne viie päeva pärast.

stiilipuhtus loeb

Pildil olev naiskodanik nägi muidu välja umbes nagu kuninganna Eliisabett teine. Kahju ainult, et püromaan või püromaanidega seotud.

hiigeltootlikkus

Helsingist jõudsid minuni neli kirja, millega Nordea pank erinevaid infokilde edastanud on. Kolm olid jamad, aga selle jamaduse tegi tasa neljas (pärit e.a. oktoobrist), mis teatas, et minu kontole, kus 2005. aasta alguse seisuga oli täpselt 1.28 eurot, on juurde kantud 4 euro eest intresse. Kolmveerandaastane tootlus seega 312,5%. Niimoodi võib ju rikkaks saada. Liiati kui nüüd, mitu kuud hiljem, pappi veelgi rohkem peaks olema. Lähen otsingi nüüd oma netipanga koodid üles.

täna lõunal

Käisime Nimetas. Võtsime päevapraed, kokku kaks. Mina maksin. Templikogule ehk nn discount-kaardile (saad üheksa märki peale, on 10. päevapraad tasuta) lõi leti taga olnud naisterahvas (uus) vaid aga ühe templi. Küsisin põhjust. Ta leidis, et "üks ostukord = üks tempel". Mina väitsin varasematele kogemustele tuginedes aga, et Nimeta poliitikaks on kindlasti siiski "üks praad = üks tempel". Lõpuks õnnestuski mul ihaldatud teine märk kirja saada. Naisterahvas vabandas. Ütlesin suuremeelselt, et pole hullu.

eino

Jooksin eile töölt koju minnes bussi peale. Eeldatavalt venelasest juht pani aga muidugi uksed just siis kinni, kui mina ühissõiduki kõrvale jõudsin, olles neid eelnevalt pikalt lahti hoidnud tingimustes, mil keegi enam siseneda ega väljuda ei soovinud. Sain tigedaks, ropendasin kõva häälega ja näitasin juhile (s.t. parempoolsele tahavaatepeeglile) mitme sekundi jooksul keskmist sõrme. Bussi jalaga siiski ei löönud. Pärast oli palju parem olla, pealegi sõitis koheselt ette järgmine buss.

oma bakat kirjutava tšiki rõõmuks siis

Kohutav dilemma - tahaks homseteks (noh, tänasteks) seminarideks lugeda, aga ei saa, sest toas on palav; teeksin akna lahti, aga ei saa, sest all röögivad mingid vandid; seega olen sunnitud akna kinni jätma, mis aga tähendab, et lugeda polegi võimalik - keskenduda ei saa, kuna toas on nii palav. Ilgelt nõme ju.