päris sitt

Tegin täna pea terve tööpäeva jooksul tööd. Seda polegi peale BNS-i päevi minu mäletamist mööda enam juhtunud.

jens!

Hommikuti Lasnamäelt kesklinna sõitvates liinibussides number 67 ja number 68 viibib aeg-ajalt üks pikkade rasvaste juustega vene naine, kes justkui enda, aga samas ka kogu bussi ja eriti enda lähedal olevate inimestega kõval häälel vestleb. Või siiski pigem neile monoloogi peab. Täna rääkis ta vahemikus Laulupeo - Kunstiakadeemia, kuidas tema mingid sugulased (vist, algust ei kuulnud, edasi oli pidevalt "oni") õpivad keeli (eesti, hispaania), käivad puhkamas (Prantsusmaal, Hispaanias) ning restoranides söömas (Lätis). Siis läks naine maha.

Mina sõitsin veel ühe peatuse edasi ja mõtlesin, et Arsenal jõudis eile õhtul Meistrite Liiga finaali. Ja seda, et hommikul avastatud Sportneti live-ülekanne (autoriks Ott J., loetav siit) oli nunnu.

sooritasin eile saksa keele testi:

"Piisav keeleoskus," seisab tunnistusel austerlannast testija hinnang.

Nojah, tehke järgi.

riigiametis õpib

Just avastasin:

faktileht muutub kiiboordil kerget näpukat tehes justkui fak-it!-leheks.

Jaa, naljakas.

eakaaslased puudu

Kunagi käisin klassivennaga Nimetas Arsenali vaatamas ja teisega ja mõlemaga ühiseltki. Siis jäi üks kõrvale ja hiljem ka teine - mängu tulid naised ja muud, viimasel ajal mingid Tallinna filosoofid. Nii jah. Ja kui ma nüüd arvasin, et olen endale uue ilusa ja/või prillidega ning kõhna arse-buddy leidnud, siis selgus, et ei, tegelikult saab Itaalia ta mitmeks kuuks endale. Nii et kui mind vaid mitu kuni mitukümmend aastat vanemate meestega ühes lauas näha võib, siis juhtub see rangelt olude sunnil.

Aga üldiselt on nii, et Nimeta ei meeldi mulle enam (v.a. lõunatamispaigana - suured ja kohati ka head päevapraed). Viimased kaks korda pole Arset väljahõikamisest hoolimata näidanud, mistõttu koht on olnud täis mingeid põhjast pärit britte, kes alkoholiauruste silmadega Man U ja/või Newcastle'i mänge passivad ja kõva häälega mölisevad. Ja teenindajad on ülbed muide. Sitt koht.

arsenal 2:0 juventus

Ja sõnu polegi ju vaja.

ei ole tänane foto, ei

Eriti meeldivad mulle meie rõivaste omavahel harmoneeruvad värvitoonid. Aga ka need lõbus-humoorikad ilmed on täitsa nummid. Enne viit kuud sellist diskensit nüüd kahjuks ei saa.

aleks on 80% popp

Avastasin nüüd, et Orkutis, kus ma ikka veel väga tihti käin, olen jälle vidinaid juurde saanud. Ainus, mis järgnenud ülevat tunnet rikkus, on mõni tund tagasi saabunud akadeemilist progressi nõudev e-kiri.

Edasi hakkan prantsuse keeles (minevikku kasutades) oma viimast puhkust kirjeldama. Ajee.

ai

Kui me täna hommikul Kivi Puhkemajja suundudes Tartusse jõudsime ning Narva maanteelt Puiestee tänavale keeranud olime, kommenteeris üks naiskolleeg (olemata päris kaua Tartus käinud) nähtut järgmiselt: "Nagu Venemaale oleks jõudnud." Lause mõte siis see, et ümbrus kuidagi armetu ja nn parsa välja paistis. Endal oli seda kuuldes korraks nagu valus, aga ega mingit diskussiooni algatada polnud võimalik - kant tundus mullegi üsna kohutav. Samas ma veel nii üheksa kuud tagasi päris sedamoodi ei mõelnud.

Igatahes, loo moraal: ma ei taha enam välistudengitelt küsida, et kuidas neile Tartu meeldib. Mitte, et ma neilt üldse midagi küsida või neile midagi öelda tahaksin, aga siiski.

eelmise jutu jätkuks...

... tõi Piia mulle täna ühe Wayne's Coffee muffini. Et talle läinud minu väidetav represseeritus hinge ja nii. Väga hea muffin oli.

Ja kui me juba endistest klassikaaslastest räägime, siis kas see lapsepuhkusel olev isa Indrek Vainu, kes tänases EPL-is ilmunud inimkaubandusevastasele kirjale alla sirgeldas, on tolle prisma läbi relevantne tegelane või ei?

Viimaks pean kirjutama ka ühest tööl aset leidnud humoorikast seigast. Nimelt helistasin ühe teise ministeeriumi ühele naisametnikule, kelle töötelefon kutsus kaua-kaua. Keegi lõpuks vastas, imelikult hingeldades-sosistades. Naisterahva nimi oli õige, aga Coreperi juhisest ei teadnud ta midagi. Mõistatuse lahenedes selgus, et tegemist on vajaliku ametniku perearstist emaga, kes ei osanud vähimalgi määral aimata, miks tütre töönumber tema mobiilile suunatud on. Et ka järgmine samale numbrile tehtud kõne auväärt doktorini viis, on tõestuseks sellele, et tegemist polnud mingi ühekordse anomaaliaga, vaid tõelise mõistatusega. Paraku jäi viimane lahendamata, kuna vajadus naisterahvast tabada langes aja jooksul ära ja seega pole ma temaga endiselt vestelda saanud. Huvi samas igati säilib veel.

daamidele homset naistepäeva

Palju raha muidugi kulub jälle, kusjuures nn sõbrapäev ju alles oli. Miks keegi mulle kunagi lilli ja kommi ja kooki ei too, mh seda aspekti arvesse võttes, et ma tööl pidevalt pea 100%-liselt naistest koosnevas kollektiivis ja naiste võimu all viibin? Just mina olen siin see, keda meeles pidama ning poputama peab, igatahes.

Aga. Elus on ka ilusaid asju. Täna õhtul näiteks saab telekast (Viasat Sport 3) vaadata mängu Barcelona - Chelsea, homme kannab sama kanal (ja ka Nelonen) üle kohtumist Arsenal - Real Madrid. Mõelge selle peale, kui oma tüdruku või ema või tädi või vanaema või sala-armukese rahuldamisega hätta jääte.

9 päeva vahet

Prantsuse keeles on esmaspäevaks kaheksa (vist) lehekülge kirjalikke harjutusi teha. Või pigem teha neist "nii palju, kui jõuate". Millest ma järeldan, et ainus, mida õpetajanna instruktsiooni eiramisega kaotada saab, on tema respekt. Mida aga muidugi pole kunagi olnudki, sest grupi tase on vastav, eks. Ühest küljest on see kurb, teisalt aga ka mõnus, kuna minuga võrreldes täpselt sama lollid on minust ametialaselt kordi kõrgemal asuvad persoonid. Viimatimainitute olemasolu parim külg on aga veel see, et ülikooli lõpetav õpetajanna ei saa tunni jooksul mingilgi viisil kurja häält teha - vanuselt endale isaks-emaks sobivate tähtsate riigiametnike peale ta ju ei lõuga.

Jooksvast: homme sõidame Berliini (kus mh JML-ga hängime) tagasi pühapäeval. Toompeale lipuheiskamisele seega tänavu ei lähe (soovi korral vt 24.02.2005 sissekanne, mille sisu kohta nüüd tean, et minu poolt Trossiks peetu kandis tegelikult hoopis nime "Põld" - olid ajad, kui ma veel kirjutada jõudsin). Aga ilusat vabariigi aastapäeva kõigile.

"Termiinus!"

õudne, noh

Teemapäevalise survega alustati minu suunal juba hommikul vara. Õnneks asjad tööl kuigipalju hullemaks ei läinud, vaid naaberkabineti-Terje käis laua juurest läbi ja pakkus kommi. Võtsin pakutu vastu ka, sest Mesikäpp mulle täitsa et maitseb kohe. Edasi vastasin hommikusele survele (adekvaatselt, ma loodan), misjärel saadetud töömeilidessegi sobiliku tervitusrea lisasin ning hakkasin õhtul ees ootavaks surveks valmistuma. Hetkel vastav ettevalmistus muidugi endiselt käib.

Keegi neljapäeval lõunale tahab minna?

morrissey on siis 04.04 helsingis või ei?

Käisin esmaspäeval juuksuris ja pean nüüd kõiki naisfänne kurvastama - lokke enam ei evi. Ühingus ei kommenteerinud keegi (meestekari), tööl kommenteerisid kõik (naistekari). Muidu on väga hea; ainsaks probleemiks ostub aga tõik, et mu peal on isegi mütsiga väga külm. Õnneks läheb õhk homsest vähe kevadisemaks, väidab portaal ilm.ee (link parempoolses veerus).

kontserdil käisin

Igatahes.

Vene muttidel on suured rinnad ja poola omadel jällegi puhmas vuntsid. Võib esineda ka vastupidi. Mõlematele meeldib "bravissimo!!" karjuda, kergete variatsioonidega. Kõige nunnumad lapsed on noored usbekitarid, kuna naeratavad nõnda palju; ülbeimad on jällegi Venemaa metropolidest pärit lõngused. Doktor kultuuriminister/patroon on üsna tüse ja hakkab ka nelja-viie trepiastme peale hingeldama, samas tema kõnene inglise keel on oodatust ehk isegi kergelt parem.

paradigma muutub

Kui ma veel Helsingis stipendiaat olin, olin ma "virloainen" ja "Virosta". Eile aga nimetati kogu meie ülimeeldivat kollektiivi omavahel "eestiläisteks" ja öeldi, et kogu kamp on "Eestistä". Oli kohe palju ägedam tunne, mis tugevnes veel siis, kui kõige ülemusem ülemus endale Stockmannist allahinnatud talvesaapad ostis.

külmanalja venemaalt

childish giggle of the day (ikka kopin f365-te)

Mõtlesin ennist - olles just lõplikult ära tüdinenud oma töö kavandi viimasest ehk siis hindele esitatavast versioonist - et kui persoon, kelle perekonnanimi on 'Prikk' töötab oma kodumaa välisministeeriumis ja kõnealune asutus otsustab ta lähetada mõnes ingliskeelses riigis paiknevasse saatkonda, on ikka päris hea nali küll ju. Ha-ha!

tervishoidjatele palgatõusu palun

Kui ma reedel Ravi tänaval asuvas Silmakliinikus käies meditsiiniliste protseduuride järel all registratuuris parajasti arve tasumist lõpetasin, teatas mind teenindanud vaalamõõtmeline noorem naisterahvas juba selle üle 10 minuti väldanud protsessi käigus end minu kõrvale asetanud eakale ja suht kontaktivõimetule meesterahvale, kelle saatekiri ja pensionäritunnistus letti katsid, et võtku ta, värdjas (tegu pole tsitaadiga), ometi number endale, muidu ei teenindata. Vanakese õnneks olin ma sel ajal, kui vaal oskamatult arveid trükkida ja kaardimakset läbi viia üritas, talle ettenägelikult numbri juba võtnud. Vaalale see küll ei kõlvanud, kuna tal oli "järgmisena ees 182", ent vaala märksa vähem vaaljas naaber soovis just sobivat ehk 183. numbrit teenindada. Andsin siis naabrile vastava paberilipaka ja juhendasin koos vaalaga vanakese õigesse kohta. Loodetavasti said nad hakkama.

palju uut

Vanemast meesterahvast vana Mercedesega sõitnud taksojuht vastas eile öösel minu järelpärimise peale, et Tallinnas sõidab ringi 1700 litsentsiga ja ca 1000 litsentsita taksot, mis olla tublisti rohkem kui näiteks Helsingis. Kus nad siis olid kõik, ah?

A kurat, sel aastal on hoopis teistmoodi kui muidu. Sel aastal peab 2. jaanuaril tööle minema.